05.03.2018
merkel ja tema rahvas
Head elu otsivad immigrandid võivad kujuneda kuumaks kartuliks, mida rikkamad ja vaesemad Euroopa Liidu liikmesriigid süüdistavalt üksteisele loobivad. Teatavasti maksab praegu kord, mille kohaselt kinnistatakse varjupaigataotlejad selle maa külge, kes neile ulualust pakkus.
Leetu on teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest saadetud tagasi 17 pagulast, kes toimetati sinna EL pagulaste ümberpaigutamise programmi alusel, kuid ei pidanud kinni lubadusest Leetu pidama jääda, vahendab BNS.
Leedu rändameti juht Evelina Gudzinskaitė ütles, et tagasi saadetud pagulased on valdavalt Saksamaale sõitnud süürlased. Üheksa neist saatsid Saksa võimud tagasi pärast seda, kui olid tuvastanud nende ebaseadusliku riigis viibimise, kaheksa naasid omal soovil.
“Neil ei olnud seaduslikku õigust Saksamaale jääda, Leedu pakkus neile aga varjupaika. Kuna neil on Leedus elamisluba, saadetakse nad tagasi,” ütles Gudzinskaitė.
Reegel näeb ette, et teise Schengeni riigi dokumendiga võib riigis viibida vaid 90 päeva aastas. Leetu tagasi saadetud pagulased jäävad kuuks Rukla pagulaskeskusesse, siis saadetakse edasi kohanema eluga mõnes omavalitsuses.
Pärast Merkeli 2015. aastal tehtud lubadust kõik väidetavad hädalised vastu võtta, on süürlased valinud oma peamiseks lähtekohaks Saksamaa ja needki, kes rändekava alusel hilisematesse liikmesriikidesse saadetakse, üritavad lõpptulemusena ikka Saksamaale jõuda.
Balti riikidel ei maksaks unustada, et mistahes sunduslikele rändekvootidele alistudes jääbki nende osaks edasi-tagasi tõmblevaid immigrante poputada, saamata neist vähematki kasu ega ka grammigi tänulikkust. Eestisse pole siit lahkunud kvoodiimmigrante veel tagasi läkitatud.