Eelarvet täidab majanduskasv, mitte maksutõus

Paljud ettevõtjad ja majandusinimesed on viidanud sellele, et valitsuse plaanitav maksutõus pigem pidurdab kui hoogustab majandust. Viimati rääkisid sellest toidutootjad, samuti turismiettevõtjad.

Ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on teravalt hukka mõistnud valedega valitsusse pääsenud Reformierakonna, Eesti 200 ja SDE eestivaenuliku kolmikliidu kavandatavad maksureformid.

Kaja Kallase valitsus on kahe ja poole valitsemisaasta jooksul tekitanud riigi eelarvesse kolossaalse miinuse ning soovib seda nüüd lappida rahva toimetuleku arvelt.

Enne valimisi ei rääkinud ei Reformierakond ega Eesti 200 eesootavatest maksutõusudest, sest Kaja Kallase sõnul pole see teema populaarne.

Kaja Kallas esines Riigikogu kõnepuldis mullu oktoobris arrogantselt, öeldes, et lugege mu huultelt maksud ei tõuse. Ja jaanuaris valimiskampaania alguses Reformierakonna suurkogul ütles ta, et tuleb vältida olukorda, kus riik oma maksukoormust tõstes hakkab omakorda inimeste toimetulekut ohustama, et eelarve tulusid tuleb kasvatada maksukoormust tõstmata. Ta on rahvale otse näkku valetanud ja selle toel valituks osutunud. Seega pole praegune valitsus saanud rahvalt mandaati sellist maksurallit korraldada.

Juba esimese asjana pärast valitsuse kokkupanemist mindi peretoetuste kallale olukorras, kus Eestis on juba mitu kuud rekordiliselt madal sündimus.

Loeme üle, mis tulemas on. Kahjurlik valitsus kavandab käibemaksu tõsta 10%, kehtestada auto registreerimismaks ja auto aastamaks. Lisaks on kavas kütuseaktsiisi, tubakaaktsiisi ja alkoholiaktsiisi tõus. Ära võetakse tulumaksu soodustus kodulaenu intressidelt, lõpetatakse abikaasade ühisdeklaratsioonid, vähendatakse suurperede toetusi. Turismiettevõtetele kehtestatakse kõrgem käibemaks – 9 protsendilt 22 protsendini. Peale on kavas maamaksu tõus, kodualuse maa maksustamine. Kohalikele omavalitsutele soovitatakse lisaks hulk makse nagu turismimaks, ummikumaks, haljastusmaks jne.

Eestist saab Euroopa kõige kõrgemate tarbimismaksudega riik. Sellega lüüakse kõige vaesemaid, kel ei jätku raha enam toidule ega riietele, rääkimata muust.

Selle asemel et ajada käsi inimeste rahakotti, tuleks majandus käima panna ja soodustada ettevõtlust.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond oleks teinud sellise koalitsioonilepingu, mis lahendanuks olukorra ilma maksude tõstmiseta.

Rahvuskonservatiividel oli suurepärane programm ning paberhäältega võitis see ülekaalukalt ka valijate toetuse.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on ainus erakond, mis seisab niisuguse maksupoliitika eest, mis ei lüpsa inimesi.

EKRE-l on valitsuses olemise ajast ette näidata mahukas saavutuste nimekiri. Suudeti teha seda kõike hoolimata asjaolust, et esimese aasta valitsuses oldi sisuliselt käivitusfaasis, kogudes hoogu, seades plaani ja kehtestades ennast oma valdkondade üle, ning teise valitsusaasta võttis enda alla täielikult koroonakriis. Kriis, mille esimese laine lahendamisel oli meie valitsus Euroopa üks edukamaid.

See oli esimene valitsus Eestis viimase 20 aasta jooksul, mis alandas makse, see andis kõige otsesemalt tunda inimeste rahakotis. Alla toodi nii alkoholiaktsiis, diisli-, gaasi-, elektriaktsiis. Tehti ära metsamüügist saadava tulumaksu soodustuse, et hoida ära maa müüki välismaalastele või suurfirmadele, aidates nii metsamaad hoida Eesti omaniku käes. Tehti seda kõike hoolimata ülimalt vihasest vastutööst nii parlamendis, koalitsioonis kui ka ministeeriumites.

Meenutagem, et tollased maksualandused tõid kaasa Euroopa suurima hinnalanguse, mis jättis inimeste kätte rohkem vaba raha, kasvatades nii meie inimeste ostujõudu. Lisaks andsid maksualandused Eesti ettevõtetele koroonaolukorras hingamisruumi ning lõpetasid sisuliselt piirikaubanduse.

Kõik see johtus põhimõttest, et eelarvet täidab majanduskasv, mitte maksutõus.