Eesti rändesaldo oli 2016. aastal rohkem kui tuhande inimesega plussis, mis tähendab, et Eestisse asus elama rohkem inimesi kui siit lahkus. Tulijateks on eelkõige ukrainlased, venelased ja soomlased.
Statistikaameti andmeil rändas 2016. aastal Eestisse sisse 14 822 inimest ja Eestist välja 13 792 inimest, mis teeb rändesaldoks 1030 inimest.
Enamik rändes osalejatest on Eesti kodanikud, kuid rohkem on neid lahkujate seas, mille tulemusel oli Eesti kodanike rändesaldo 2016. aastal 2000 inimesega negatiivne. Rändes osalevad 20–59-aastased Eesti kodanikud, seega on rände vanuserühm üsna lai, märgib statistikaamet. Saldona kaotab Eesti peamiselt kahekümnendates eluaastates kodanikke.
Rände tulemusel kasvas Eestis kõige rohkem Ukraina kodanike arv – 2016. aastal saabus Eestisse 850 Ukraina kodanikku enam kui Eestist lahkus. Rändesaldo suuruse põhjal järgnesid Vene, Soome ja Läti kodanikud.
Eestisse sisserändajatest suurim osa on pärit Soomest – neid on 45 protsenti sisserännanutest, Ukrainast saabus 11 protsenti ja Venemaalt samuti 11 protsenti. 88 protsenti sisserännanutest on pärit Euroopast, enamasti Euroopa Liidust.
Väljarändajate peamine sihtkoht on endiselt Soome 58 protsendiga, teisel kohal on Suurbritannia 9 protsendiga. 94 protsenti väljarännanutest on lahkunud mõnda Euroopa riiki.
Väljastpoolt Euroopat asuvatest riikidest sisserändajad on eelnevalt elanud USA-s, Austraalias ja Indias. Eestist väljapoole Euroopat väljarändajate puhul on populaarsemad sihtkohad Austraalia ja USA.
Alates 2015. aastast arvutab statistikaamet välisrännet residentsuse indeksi abil: isiku üleminemisel Eesti püsielanikust ehk residendist mitteresidendiks on väljaränne ja vastupidisel juhul sisseränne. Sellega seoses on rändevood kasvanud ja alates 2015. aasta rände andmete võrdlemisest varasemate aastatega tuleb sellega arvestada. Muudatuse tõttu kajastab nüüd Eesti välisränne ka registreerimata rännet, kuid seetõttu jääb teadmata paljude saabujate ja lahkujate päritolu- ja sihtkoha riik.
BNS / UU