17.05.2023
Eesti on muutunud tõeliseks seksuaalbolševike terraariumiks: Ukrainas käib sõda, millele nii armastab kõiki Eesti raskusi ja probleeme süüks panna meie üksluise loogikaga peaminister. Eestis kasvavad hinnad, Euroliit koos oma kohalike käsilastega kipub juba inimeste autode ja kodude kallale, aga valitsev koalitsioon surub jõuga läbi paljulapselistelt peredelt toetuste äravõtmist, vanade maksude tõstmist ja uute rakendamist ning anaalseksi harrastajate ülendamist lastevanemateks.
Eesti on riik, kus rahvale surutakse meedias aastaid peale edukuse ja ainuõige eluviisi etalonidena vastikuid jultunud hoorasid, kelle elumõte seisneb pidudel käimises, litsi löömises, platsenta söömises, erinevate kehaosade suurendamises või vähendamises ja inimkoerapulmade telesarjades. Kõik nad midagi mudivad, korraldavad skandaalikesi, vegeteerivad välismaal ja tarbivad meeletult hüvesid – hästi söövad, palju joovad, reisivad nagu Kersti Kaljulaid ja ei anna ühiskonnale vastu mitte kui midagi, kui nende poolt ohtralt eristatav CO2, küüneviha ja eksootilised haigused.
Euroliidus kavatsetakse kliimasoojenemisega võitlemise ettekäändel kärpida lehmade arvu, kuigi lehmad toodavad vähemalt piima. Meil mingid toiteainete puuduse tõttu kärbunud ajudega veganid ründasid 13 last üksi kasvatanud aasta ema, kuna too on lüpsja ja seega planeedi vaenlane. Riik peaks võtma kaitse alla Leida Peipsi, sest töökat vanainimest võib ju keegi nendest kohtlastest rünnata.
Nõukogude Liidus oli üks seadus, mille vastu minul kui terve elu tööd (ka tootmistööd) rüganud punktuaalsel inimesel ei olnud mitte midagi vastu: jutt käib muidusööjate seadusest.
Vene NFSV Ülemnõukogu presiidium võttis 4. mail 1961. a. vastu ukaasi „Võitluse tõhustamisest isikute (tööpõlgurite, muidusööjate, parasiitide) vastu, kes hoiduvad kõrvale ühiskondlikult kasulikust tööst ja viljelevad ühiskonnavastast parasiitlikku eluviisi“. Seadus kinnistas põhimõtet „kes ei tööta, see ei söö“ (paljud eesti kollase ajakirjanduse kunded teavad sellisest reeglist vaid Kuldse Trio laulukesest).
Asi oli lihtne – kui 4 kuud ei tööta, siis vastutad seaduse ees. Kusjuures erand oli tehtud emade jaoks, kes kasvatasid lapsi. Meie „president“ ja koalitsioon aga teatavasti vaenavad paljulapselisi emasid.
Jah, selle seaduse tõttu sai kannatada luuletaja Iossif Brodski, aga näiteks meie kuulus poliitik Tunne Kelam on töötanud ka katlakütjana, mis ei seganud teda eesti rahvusriiki taastamast. Kui ERR-is oma menstruatsiooni värvikalt kirjeldav Svetlana Grigorjeva, kes pole mitte Brodski, vaid oma „luuletustes“ rõvetsev lababaaba, lavastab „tantsuetendusi“, kus lava peal aelevad selili oma hargivahet pealetükkivalt demonstreerivad aluspesus naised, riidleb riigiga selle pärast, et eesti riik ei maksa talle selle „töö“ eest piisavalt raha selleks, et ta saaks samas vaimus muretult jätkata, siis tuleb tunnistada, et tolles nõukogude seaduses oli ka oma ratsionaalne iva.
Igal juhul kõik, kes praeguses Eesti Vabariigis pensionile jäävad, saavad seda ka nõukaajal töötatud aastate eest, mida peab tõendama vastiku sovettide tööraamatu abil. Ja saavad eurodes.
Eestis on meeletult palju igasuguseid MTÜ-sid, millest mõned teevad tänuväärset tööd, teised aga tegelevad töö imiteerimise ja raha pumpamisega ühest kohast teise nii, et vahelt pudeneb neile endile piisavalt palju. Korjatakse andamit kodanikelt, nõutakse lisa munitsipaalvõimult ja riigilt.
On olemas ka terved inimõiguslust imiteerivad instituudid-keskused, mis uuristavad eesti rahvusriiki, korraldavad provokatsioone, külvavad vaenu, mustavad eestlasi ja edendavad perverssusi. Nende tegevus rajaneb otsesel valel ja vassimisel: näiteks väitis hiljuti inimõiguste „Sarved ja sõrad“, et Eesti elanike enamus toetab samasooliste abielu. Mõne päeva pärast ilmus sotsioloogilise firma palju toekama uuringu kokkuvõte, kust selgus, et enamus abieluvõrdsust ei toeta. Õiglane oleks asja uurida ja karistada seda poolt, mis levitas valeandmeid ja tegeleb inimõiguste katte all kahtlase propagandaga. Kuid meie riigis karistatakse ju põhiliselt neid, kes tõtt räägivad.
EPL avaldas täna loo „Kelly Grossthal: Eesti kohandab Venemaa õigust siia põgenenud tagakiusatud inimestele“, mille autoriks on „inimõiguste keskuse õigusekspert“. Guugeldades võib veenduda, et tegemist on lihtsakoelise homonduse aktivistiga, sest see on vist ainus teema, mida ta valdab või siis arendab.
„Kaks abielus olevat naist, kellel on ühine laps, kuid ametlikult on lapsevanemaks vaid üks neist, põgenesid Venemaalt tagakiusamise tõttu Eestisse. Siin lootsid nad, et mõlemad osapooled saavad ametlikult lapse vanemaks. Eesti kohus seda aga ei lubanud, kohaldades nende suhtes Vene Föderatsioonis kehtivaid õigusnorme,“ kirjutab „ekspert“.
Ta valetab: Eesti kohus kohaldas sisserännanud lesbide suhtes Eestis (seni veel) kehtivaid õigusnorme.
„Perekond, kuhu kuuluvad kaks ema ja väike tütar, põgenesid Eestisse, sest Venemaa ei ole seksuaalvähemuste jaoks turvaline. Eesti riik mõistis perekonna olukorda ja andis neile varjupaiga. Kuna seaduse silmis on lapsevanem vaid üks naine, otsustas pere, et lapsele kindlustunde tagamiseks peaks tütre lapsendama ka teine ema. Suur oli perekonna üllatus, kui Eesti kohus teatas, et lapsendamine pole võimalik, sest nende kui Vene kodanikest pagulaste puhul kehtib isegi Eestis olles Vene Föderatsiooni seadus. Riigi, kus seksuaalvähemustel õigusi pea polegi ja tagakius igapäevane. Riigi, kust nad neil põhjustel olid põgenenud,“ kirjutab Grossthal.
Valetab. Venemaal on seksuaalvähemustel olemas kõik õigused, nagu teistelgi inimestel, nende jaoks ei ole lihtsalt kehtestatud eriõigusi. Grossthal valetab, et Venemaal on „tagakius igapäevane“. Seal on keelatud homopropaganda, ja kui sa sellega ei tegele, siis kedagi ei huvita, kellega sa magad. Peaasi et mitte teiste nähes.
Nende lesbiaktivistide põgenemise põhjus Eestisse on mugavus, nad on mugavuspagulased: etendada mingeid tagakiusatuid, kasutada tsiviliseerituma riigi ja rahva lahkust – ja kohe minna kohtusse Eesti vastu, kes neid vastu võttis!
Ja see Venemaa seaduste Eestis kohaldamise süüdistus – kas inimõiguste keskus on mingi Olgino trollivabrik? Kui Eestisse pageb Venemaalt pedofiil, siis kas Grossthal süüdistab Eesti võime selles, et nad kasutavad Venemaa seadusi selleks, et pedofiili taga kiusata, ei luba lapsi ahistada?
Peavoolumeedia annab piiramatult sõna inimõiguste taha peituvatele demagoogidele, vassijatele ja valetajatele.
Riigile raskel hetkel peaks mitte lastetoetusi kärpima, vaid stimuleerima majanduslikult muidusööjate massi tööle asuma. Terve Tallinn on hiiglaslikke kontorihooneid täis, kõik midagi arendavad, vahendavad, mudivad, „suhtekorraldavad“ ja joovad tonnide viisi kohvi.
Vahel varastades kohvimasinaid.
Ivan Makarov