28.09.2021
Inimeste IT-alasel teadmatusel põhinev kuritegevus on Eestis suureks probleemiks saamas. Pilt on illustratiivne.
President Kaljulaid ei oska oma poliitturismis enam muud teemat välja pakkuda kui digiriiki ja küberturvalisust, ometigi on Eesti just selles osas põhjalikult alla käimas. Rahakoti pihtapanek taskust on asendunud pangakontode e-tühjendamisega – Eestis on üle mindud küberkuritegevusele.
Digiriik eeldab, et ka selle kodanikud on infotehnoloogiliselt haritud ja ohtudest teadlikud. Ometigi on Eestis just viimasel ajal muutunud epideemiliseks inimestelt raha väljapetmine infotehnoloogilises ruumis, panganduse ja investeerimisvõimaluste kaudu.
Võimalus korraldada oma rahalisi tehinguid kodunt väljumata, on osa digiriigist, kuid samamoodi on osa digiriigist ka teadmised turvalisusnõuetest, sealhulgas paroolide ja koodide osas, ning arusaam panganduse ja investeerimisvõimaluste toimimisest.
Eestis on turvalisusmoment digivõimaluste laienedes paraku soiku jäänud. Teisiti ei saa võtta seda, kui uudistes on lausa igapäevaselt teated üha uutest ja uutest pettasaanutest. Inimesed ei saa aru sellest, et pangaametnikud ei küsi telefonitsi inimeste koode, mis oleks reaalsuses juba ülisuur turvarisk, ja et neil on turvavõimalused juba pangasiseselt olemas. Rääkimata juhustest, kus inimestel on palutud raha automaadist välja võtta ja “pangatöötaja” kätte anda.
Kuigi irvhambad väidavad, et lollidelt peabki raha ära võtma, ei saa ega tohi Eesti riik, IT-sektor ning korrakaitse- ja justiitssüsteem enam pealt vaadata, kuidas inimestelt raha väljapetmine on saanud lausa igapäevaseks ebaseadusliku rikastumise vahendiks. Midagi peab kardinaalselt ette võtma nii inimeste teavitamises (mis hetkel täiesti ilmselgelt efektiivselt ei tööta) ja harimises kui ka IT-ruumis, kus sellised asjad toimuvad, samuti karistusseadustikus.
Üks olulisemaid võimalusi on endiselt massiline selgitustöö, kusjuures selle peavad enda peale võtma ka vanemate inimeste nooremad ja IT-alal kahtlemata märksa targemad sugulased, sõbrad ja tuttavad.
Kui inimesed ei oska panganduses õigesti ja turvaliselt käituda, siis võib eeldada, et nad ei oska seda ka küberruumis nii riigisaladuste kui ka isikuandmete osas. Eesti mahajäämus turvalisuse osas on seega suur julgeolekurisk. Digiriigi üks osa on teadlik ja haritud klient.
Lõpetuseks teisipäevane BNS-i uudis: Politsei asus sel nädalal uurima nelja kelmusjuhtumit, milles Lasnamäel elavad inimesed kaotasid kelmidele kokku üle 60 000 euro.
24. septembril helistati 73-aastasele Lasnamäel elavale naisele väidetavalt Swedbankist ja paluti sisestada oma PIN-koodid. Seejärel paigaldati tema telefoni AnyDesk programm ja kanti tema kontolt edasi 5370 eurot.
24. septembril helistas 35-aastasele Lasnamäel elavale mehele väidetav Swedbanki töötaja, kes ütles, et keegi tahab mehe kontolt raha üle kanda ning kui mees soovib seda tehingut blokeerida, peab ta kohe sisenema oma internetipanka. Mees seda ka tegi ja ütles helistajale oma PIN-koodid ja muud andmed. Hiljem avastas mees, et tema kontolt on edasi kantud 1990 eurot.
22. septembril helistas 61-aastasele Lasnamäel elavale mehele väidetav Swedbanki töötaja, kes ütles, et keegi tahab mehe kontolt raha üle kanda ning kui mees soovib seda tehingut blokeerida, peab ta kohe sisenema oma internetipanka. Mees seda ka tegi ja ütles helistajale oma PIN-koodid ja muud andmed. Hiljem avastas mees, et tema kontolt on edasi kantud 51 299 eurot.
21. septembril helistas Lasnamäel elavale 38-aastasele mehele väidetav Swedbanki töötaja, kes ütles, et keegi tahab mehe kontole vormistada krediiti ning kui mees soovib tehingu blokeerida, peab ta kohe sisenema oma internetipanka. Mees seda ka tegi ja ütles helistajale oma PIN-koodid ja muud andmed. Hiljem avastas mees, et tema kontolt on edasi kantud 5335 eurot.
Uudised esmaspäeval: Lõppenud nädala reedel alustas politsei menetlust juhtumis, kus raha teenimise võimalust otsinud mees kaotas petturitele üle 10 000 euro.
Nimelt leidis Lasnamäel elav 37-aastane mees tänavu 18. augustil Facebookist reklaami, mis pakkus raha teenimise võimalust bitcoinidega. Mees registreeris end kauplemisplatvormil ezcfds.com ning peatselt võttis kannatanuga ühendust vene keelt kõnelev isik, kes sai mehe arvutile kaugjuurdepääsu AnyDesk programmi kaudu.
Kannatanu tegi esimese sissemaksu 252, 96 eurot Türgi maksevahendusfirma Sipay kaudu. Järgmisel päeval õhutati meest tegema veel üht kaardimakset summas 762,01 eurot.
Kaks päeva hiljem laekus mehe pangakontole Türgi maksevahendusfirma Sipay kaudu kaardimakse summas 64,82 eurot, mis pidi kinnitama, et antud kauplemisplatvormilt on võimalik raha välja võtta.
27. augustil õhutati meest vormistama Bondora kiirlaen summas 10 000 eurot, mis samal päeval oli üle kantud Binance krüptoraha firmas kannatanu nimele avatud bitcoini rahakotti ning seal edasi väidetavalt kauplemisplatvormile. Kui mees palus raha tagastamist, siis seda erinevatel ettekäänetel ei tehtud ning nõuti juurdemakseid.
Kelmusega tekitatud kahju on 10 950,15 eurot.
End pangatöötajana esitlenud kelm pettis eakalt mehelt 3600 eurot välja.
Politseile teatati, et 24. septembril helistas Sillamäel elavale 72-aastasele mehele vene keelt kõnelev isik, kes tutvustas end Swedbanki töötajana ja palus avaldajal kinnitada Smart ID abil talle edastatud koodid.
Kahju on kokku 3600 eurot.