Kui aastate eest levis kliimahüsteeria ka Eestisse, siis olid kõik ettevõtjad (lausa nagu ühiskond Gorbatšovi “kuiva seaduse” aegu) kohe veendunud eluaegsed kliimavõitlejad – aga mida aeg edasi, seda enam hakati ikkagi valitsusele läbi lillede märku andma, et kliimameetmed pole nagu päris õiged. Otseselt vastu hakata ei julge siiski veel keegi, kuigi maailma võimsam majandus, see Ameerika oma, on rohehüsteeriast loobunud.
Sama on praegu juhtumas nn triibuliste nimekirjadega, mille kohaselt peaks börsiettevõtete juhatustes olema sooline tasakaal. Tegemist on marksistliku ideoloogiaga, sest ettevõtluses on oluline kompetents töötajate poolelt ja kasum tootmiselt, aga punamajanduses tahetakse võrdsust ja vähemuste õigusi ennekõike.
Nüüd on Eesti ettevõtjate ühendused hakanud taas vargsi, ettevaatlikult ja poliitkorrektselt kahtluse alla seadma üht ideoloogilist nõuet. Julgust ideoloogiad “pikalt” saata neil veel ei ole, aga asjaks seegi, et nad veidigi häält tõstavad. Kuigi peaks tegema nii nagu Ameerikas tehti, kus sooideloogia saadeti pikalt.
Kaubandus-tööstuskoda on julenud vastu olla “negatiivsele nimekirjale”, mis on positiivne. Aga veel kord – Ameerikas hingatakse juba kergendatult, et nüüd ei pea olema kohustuslik sooline tasakaal ja vähemuste kaasatus kõiges, päästemeeskondadest tippfirmadeni.
Aga uudis ise.
Koda: firmade juhtorganite soolise tasakaalu aruandlus vajab lisaaega
TALLINN, 29. märts, BNS – Seoses väärtpaberituru seaduse muutmisega, mis paneb börsiettevõtete juhtorganitele soolise tasakaalu nõude, leiab kaubandus-tööstuskoda, et ettevõtetele tuleb vastavaks aruandluseks rohkem aega anda.
Koda toetab küll eelnõu üldist eesmärki soodustada naiste suuremat osalust firmade juhtorganites, kuid eelistab kohustuse asemel vabatahtlikke meetmeid. Koda märgib, et kuna direktiivist tulenevate nõuete ülevõtmist kuidagi vältida ei anna, tuleks vähemalt juhtorganite soolise tasakaalu esmakordse aruandluse esitamise aeg edasi lükata, sest olemasoleval kujul pole see mõistlik.
Nimelt näeb eelnõu ette, et aktsiaemitentidel tuleb soolise tasakaalu esimene aruanne esitada finantsinspektsioonile juba 1. juuliks. Kuna seaduse vastuvõtmine ja jõustumine võtab veel aega, jätab see koja hinnangul ettevõtetele liiga lühikese ettevalmistusperioodi. Samuti toimuvad paljude ettevõtete üldkoosolekud enne seaduse jõustumist, mistõttu võib tekkida vajadus erakorralise koosoleku järele.
Koda märgib, et kuna eurodirektiiv ei sea aruandluse esimeseks esitamiseks kindlat tähtaega, võiks ka Eesti selle hoopis paindlikumalt määrata. Nii tegigi koda riigikogule ettepaneku lükata aruandluskohustus edasi ja ühtlustada see soolise tasakaalu eesmärgi saavutamise tähtajaga, mis kukub järgmise aasta 30. juunil.
Koja sõnul pole vaja ka negatiivset nimekirja soolise tasakaalu eesmärkide täitmise kohta. Eelnõu järgi avaldab finantsinspektsioon oma veebilehel aktsiaemitentide nimekirja, märkides ära, kas nad täidavad soolise tasakaalu eesmärke või mitte. Kui eurodirektiiv nõuab sellise teabe avalikustamist vaid eesmärke täitvate ettevõtete kohta, siis riigikogu menetluses olev eelnõu näeb ette ka negatiivse nimekirja, kuhu satuvad eesmärke mitte täitvad ettevõtted.
Koja hinnangul ei kiirenda negatiivse nimekirja avaldamine juhtorganite liikmete vahetamist, kuna nii eelnõu kui ka direktiiv näevad ette järkjärgulist muudatuste rakendamist vastavalt juhtide lepingute lõppemisele.
“Seega võib eesmärkide täitmine võtta aega mitu aastat. Samas võib negatiivne nimekiri jätta ettevõtetest eksitavalt halva mulje,” hoiatab koda ja lisab, et direktiiv iseenesest negatiivset nimekirja ei nõua.
Lisaks ei põhjenda eelnõu koja hinnangul piisavalt, miks on negatiivset nimekirja üldse vaja koostada. Seega tegi koda riigikogule ettepaneku see eelnõust välja jätta.