06.02.2024
Inimeste kindlustunne väheneb aina
Nende inimeste hulk, kes suhtuvad toetavalt muudatustesse riigi maksudes on vähenenud, samal ajal on kasvanud nende vastajate osakaal, kes tunnevad end tuleviku osas majanduslikult ebakindlalt, selgus riigikantselei tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest.
Vastajatele pandi ette väide, et “muudatused riigi maksudes on vajalikud, et suunata enam raha riigi pakutavatesse teenustesse”.
13 protsenti nõustus selle väitega täielikult ja 26 pigem nõustus – kokku oli nõustujate osakaal detsembriküsitluses 39 protsenti.
Mullu mais tehtud küsitluses nõustus selle väitega 20 protsenti ja pigem oli nõus 30 protsenti. Ehk seitse kuud varem oli nõustujate osakaal 50 protsenti.
Küsitluses uuriti ka inimestelt, kui kindlalt nad end järgmisele poolaastale mõeldes tunnevad ehk kas nad “saavad planeerida ja katta oma (pere) kohustused ja kulud?”.
12 protsenti vastas, et nad on selles täiesti kindlad ja 28 protsenti, et nad on pigem kindlad. Kokku vaatas seega tulevikku optimistlikult 40 protsenti.
Pool aastat varem oli sellisel seisukohal 49 protsenti.
22 protsenti vastajatest tunnistas, et tunneb end tuleviku osas majanduslikult täiesti ebakindlalt ja 36 protsenti leidis, et tunneb end pigem ebakindlalt. Kokku tundis end tuleviku osas majanduslikult ebakindlalt 58 protsenti.
Pool aastat varem tehtud küsitluses tundis end tuleviku osas majanduslikult ebakindlalt 48 protsenti elanikest.
Riigikantselei uuris inimeste suhtumist ka teistesse päevakajalistesse teemadesse.
Suhtumine eestikeelsele õppele üleminekule püsib kõrgel tasemel. Kokku 75 protsenti kas täielikult või pigem nõustus sellega, et “eestikeelsele õppele üleminek pakub kõigile Eesti lastele, olenemata nende emakeelest, võrdset võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus”.
Eestlastest vastajatest nõustus selle väitega lausa 91 protsenti, samas kui muust rahvusest vastajatest 43 protsenti.
Vastajatele esitati ka väide, et “abieluvõrdsus tagab kõigile inimestele samad kohustused ja õigused ilma, et vähendaks kellegi teise õigusi“.
Selle väitega ei nõustunud 36 protsenti.