Kui Reformierakond on võimul, tuleb inimestel alati arvestada halvimaga ja aastavahetusel jõusse astunud maksutõusud tõidki hirmutava toidukaupade hinnatõusu. Need hinnad tõusid siiski juba pikemat aega.
Citadele panga küsitlus selgitas välja, et kolmveerandile Eesti inimestest teevad kõige rohkem muret toidu kasvavad hinnad, lõunanaabritega võrreldes on Eestis aga vähem muret näiteks tervishoiukulude pärast.
Citadele panga uuringu järgi märkis kokku 76 protsenti Eesti inimestest, et neile teevad enim muret toidu kasvavad hinnad. Lätis ja Leedus oli see kartus mõnevõrra väiksem, vastavalt 64 protsenti ja 66 protsenti.
„On tähelepanuväärne, et kasvavad toiduainete hinnad niivõrd suurele osale inimestest muret teevad. Fakt, et lausa 76 protsenti rahvastikust on hinnatõusust oluliselt mõjutatud näitab, et üha rohkemad on sunnitud oma toidukorvis muudatusi tegema,“ märkis Citadele panga jaepanganduse juht Marina Hakiainen. „Toidu hind mõjutab absoluutselt kõiki, aga proportsionaalselt mõjub see vähem kõrgema sissetulekuga inimestele ning avaldab suuremat mõju väiksema palgaga elanikkonnale.“
Statistikaameti andmetel tõusis 2023. aastal tarbijahinnaindeks eelneva aastaga võrreldes 9,2 protsenti ja selle üheks suurimaks mõjutajaks oli just toidu hinna kasv. Toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad kerkisid möödunud aastal keskmiselt 15,8 protsenti.
Citadele panga uuringu järgi tundsid Eesti inimesed toidu hinnatõusu järel kõige rohkem muret elektri, kütte- ja elamumajanduskulude ning kütuse kõrgenenud hindade pärast, nii ütles vastavakt 55, 46 ja 37 protsenti.
Baltikumi võrdluses tõusis esile erinevus, et kui Eesti inimestest kardab tervishoiukulude kasvamist 9 protsenti, siis Lätis on see number 29 protsenti ja Leedus 18 protsenti. Lätis kardab 15 protsenti inimestest ka ravimite hinnakasvu.
„Siin on lihtne selgitus see, et Eestis ongi tervishoiukulud inimesele väiksemad ja Tervisekassa katab märksa rohkem inimeste kulusid. Seega on positiivne, et ka kõrgete hindade juures ei pea Eesti inimesed nii palju mõtlema, kas nad suudavad finantsilise poole pealt oma tervise jaoks vajalikke kulutusi teha,“ ütles Citadele panga jaepanganduse juht Marina Hakiainen.
Citadele panga tellitud ja uuringufirma Norstat Baltikumi ülene küsitlus viidi läbi käesoleva aasta jaanuaris. Igas riigis küsitleti 1000 inimest vanusevahemikus 18-74. (BNS-UU)