Eesti on viimase viie aastaga muutunud odavtööjõuriigiks, sest paljud ettevõtjad eelistavad probleeme lahendada odavtöökäte, mitte innovatiivsete lahenduste abiga.
BNS kirjutab: “Avaliku sektori innovatsioonikonverentsil teisipäeval kokku saanud riigi, ettevõtlus- ja teadusvaldkonna eksperdid leidsid, et Eesti innovatsioonipotentsiaal on kasutamata.”
Ongi. Aastaid käivad ettevõtjad valitsusele peale, et too lubaks (ja lubabki) rohkem töökäsi sisse tuua. Üldjuhul räägitakse alati kõrgharidusega spetsialistide vajadusest, aga see on kärbeste pähe ajamine (just innovatsiooni kattevarjuna välja tuues), sest ikkagi imbub alati kuskilt välja, et tööjõudu vajab teenindus, laondus, ehitus ja muud taolised sektorid.
Tõeliste spetsialistide siiatoomine ei käi ammu enam läbi sisserände piirarvu, vaid sellel on oma piiranguteta ruum – muide, eelnimetatud piirarvu alla ei käi ligi miljardiline läänelik majandusruum. Ettevõtjad tahavad tuua tööjõudu kolmandatest riikidest ja isegi kui need on head spetsialistid, siis palgaruum on Eestis selline, mis tõsist tegijat siia majanduslanguses riiki ei meelita.
Odavtööjõu kohta on alati öeldud, et see on innovatiivsuse peamine takistaja – ja Eestis on just odavukrainalase ja -usbeki eelistamine arengut kõvasti pidurdanud.
Ilmselt pole meie väidetaval innovatsioonil ka reaalset vundamenti. Me oleme uhked oma Skype`i üle, aga kui vaadata Vikipeediat, siis Eestiga seob seda ainult lause: “Selle esmase koodi kirjutasid eestlased Jaan Tallinn, Ahti Heinla ja Priit Kasesalu.” Edasi läks “areng ja innovatsioon” juba võõrsile. Või siis Wise, mille asutasid eestlased, aga peakontor on juba ammu Londonis.
Innovatsiooni Eestis takistavad majanduslangus koos kõrgete energiahindade ja riikliku sõjahüsteeriaga, mis ei meelita investoreid kuidagi siia; ettevõtjate orienteerumine odavtööjõule; Eesti laialdane kaasatus globalistlikusse majandusruumi, mis viib arengu ruttu siit minema sinna, kus on paremad tingimused, ja valitsuse äärmuslik ebakompetentsus majandusküsimustes üldse.
Uued Uudised