Eesti vasakliberaalne ühiskond on minemas antisemitismi teed ning pärast kuluuriakadeemia suhete katkestamist Iisraeli ülikoolidega tegi juudivastase kummarduse ka Riigikohus.
BNS vahendab: “Eesti juudi kogukond on mures riigikohtu kolmapäevase otsuse pärast, mille kohaselt ei ole loosungi „Jõest mereni“ kasutamine karistatav.
“Sellel loosungil on pikk ajalugu terroristliku organisatsiooni Hamas kasutuses, mille tegevus on suunatud Iisraeli ja selle kodanike hävitamisele. See väljend ei ole neutraalne poliitiline loosung. See sisaldab otsest üleskutset vägivallale ja hävitamisele. Hamas on seda korduvalt kinnitanud nii oma avaldustes, kui ka tegelikes tegudes,” märkis juudi kogukond.
Kogukond juhtis tähelepanu, et 2016. aastal võttis Eesti ametlikult vastu Rahvusvahelise Holokausti Mälestusliidu (IHRA) poolt koostatud antisemitismi määratluse, mille kohaselt tuleks üleskutseid nagu „Jõest mereni“ käsitleda antisemitismi avaldustena.
Juudi kogukond kutsub Eesti riigi esindajaid ja Eesti ühiskonda üles põhjalikumalt tutvuma loosungi „Jõest mereni“ tegeliku tähenduse ja taustaga ning aktiivsemalt seisma vastu vaenukeele kasutamisele ja antisemitismile.
Riigikohus tühistas kolmapäeval karistuse, mille politsei oli määranud Palestiina toetusmeeleavaldusel osalenule väljendi “Jõest mereni” kasutamise eest.
Üle-eelmise aasta novembris toimus Tallinnas Vabaduse väljakul meeleavaldus “Solidaarsuses Palestiinaga”. Politsei viis sealt ära ja kuulas üle viis inimest, kellest mõnel oli silt ja mõni ütles lauset “From the river to the sea” ehk eesti keeles “Jõest mereni”. Kõik neid inimesi karistas politsei- ja piirivalveamet rahatrahviga karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb rahvusvahelise terrorismi toetamist ja õigustamist. Neli trahvi saanud noort pöördusid Eesti Inimõiguste Keskuse poole.
Mullu juulis tegi Harju maakohus otsuse, millega jättis Leore Klõšeikole määratud trahvi jõusse. Kohus leidis, et väljend “jõest mereni” ei ole Eesti Vabariigis väljendusvabadusega kaitstud ning politseil oli õigus selle kasutamist piirata.
Seejärel pöördus Leore Lisann Klõšeiko riigikohtusse, kus saavutaski kolmapäevase otsusega poitsei üle võidu. Lisaks rõhutas riigikohus, et väljendusvabadust saab piirata, sealhulgas sümboli eksponeerimist keelates ja selle eest karistades vaid siis, kui selleks on kaalukas põhjus.”
Tundub, et Riigikohus tegi vasakpoolsetele meelepärase ideoloogilise otsuse, leides, et juudiriiki ähvardav loosung Palestiina-meelsel miitingul pole juudivastasus.