31.01.2025
Tuulikud, elektriliinid, kaevandused – Eesti kattub tööstusmaastikuga.
1990. aastatel saabus taasiseseisvunud Eestisse ohtralt turiste Lääne-Euroopast ja mujaltki, kes nautisid meie puutumatuid loodusmaastikke. Nad ütlesid tollal: hoidke seda rikkust, see on hindamatu. Keegi ei kuulanud…
Alles võeti maad Rail Balticu trassi tarvis ja kaevati arvukalt uusi kruusa-liivakarjääre. Siis laiendati Nursipalu ja teisigi laskealasid. Nüüd võetakse metsi maha ja tehakse ruumi tuuleparkidele, neid tuleb täis ka mereala. Varsti tulevad päevakorda fosforiidikaevandused.
Keegi räägib kogu aeg Maa kliima päästmisest, aga… tulemas on järjekordne raadamine! Väidetavalt toimub nii areng, aga kellele? Kas fosforiit, Rail Baltic, tuulepargid ikka toovad tulu just eestlastele, kelle maa see on, või läheb kõik Brüsselis podisevasse ühiskatlasse?
Elektriliinid on vajalikud, aga ei saa mööda vaadata sellest, et tuleb järjekordne Eestit lõhestav „trass“. Samas aga hüljatakse oma odav põlevkivienergeetika. Maaomanikud aga saavad oma maadele jälle piirangud peale.
BNS vahendab: „Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu raames tehtud trassikoridoride võimalikud variandid on valmis ja nendega saab tutvuda nii kaardirakenduses kui ka kõigis puudutatud omavalitsustes alates veebruaris keskpaigast algavatel kaasamiskoosolekutel. Kokku korraldatakse 12 kohtumist vastavalt trassikoridori kulgemisele Saaremaa, Lääneranna, Muhu, Märjamaa, Kehtna ja Türi valdades ning Paide linnas.
Eesti ja Läti vahelise neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa saab alguse Paidest ja kulgeb läbi Lihula Lääne-Saaremaani, kus jätkub merekaablina Läti suunas. Planeeritav ühendus mõjutab kogu Eesti ühiskonda, aga eriti just planeeringualasse jäävaid omavalitsusi, sest võimaldab nii toota kui ka tarbida rohkem elektrienergiat. Samuti loob elektriühendus eeldused Eesti taastuvenergia ekspordiks. See edendab oluliselt Eesti varustuskindlust ja energiajulgeolekut, et viia vajalik energia alati tarbijateni.
Elering kavandab elektriühendust 330-kilovoldiste õhuliinidena, Muhu saarel maakaablina ja merealal merekaablina. Planeeringuala suurus on ligi 6314 ruutkilomeetrit ning tolle raames kavandatakse ka alajaamad ja muu taristu. Eriplaneeringu trassialternatiivide mõjualasse ehk 500 meetri raadiusesse jäävaid kinnistuid on kokku umbes 14 400. Puudutatud omavalitsuste ja kogukondade tagasiside on oluline sisend elektriühenduse ja selleks vajaliku taristu tervikliku ruumilahenduse valmimiseks.“
Uued Uudised
Lisatud uudis, mille järgi läheb Eesti ühte patta selliste riikidega nagu Indoneesia.
AFP-BNS – Metsade raadamine Indoneesias suurenes eelmisel aastal taas, teatas kohalik keskkonnakaitseühing reedel, tuginedes satelliidipiltide analüüsile ja välitööle.
Indoneesias on metsade raadamise määr üks maailma kõrgemaid ning selle peamisteks põhjusteks on puiduistandused, palmiõli tootmiseks vajaliku materjali saamine ja üha enam ka oluliste mineraalide kaevandamine.