Mõne aja eest kirjutati lageraietest Eestis ja siis ütles üks kaitseministeeriumi naisametnik, et need olevat ju head, siis takerduvat vaenlase soomukid kändudesse. Et kasvavatesse puudesse takerdumine on efektiivsem, selle peale ta vist ei tulnud.
Kagu-Eesti kaitseliitlased nentisid kord eravestlustes, et teleskoopmiini panek Petseri poolt Tartu suunas rõhuvatele venelastele tee äärde muutub üha raskemaks, sest mets kaob teeäärtest ja nüüdsel drooniajastul pole mõtet enam üritadagi.
Eesti valitsus reklaamib ennast kõva kaitsepoliitika ajajana, aga kõik, mis ette võetakse kukub just vastupidiselt välja.
BNS vahendab: “Lindude pesitsusajal metsa raiumisest on keskkonnaametile tänavu teada antud 17 korral, inspektorid on kontrollima sõitnud 11 korral, pole aga veel ühtegi raiet peatanud, kirjutab Postimees. Harjumaal Anija vallas langetas üks suur metsafirma linnurahu ajal metsa. Raieload ligi 40 hektarile sai firma juba novembris, kuid läks raiuma just linnurahu ajal.”
See uudis näitab, kuidas Eestis ei peata laastamistööd metsades enam miski. Ka Nursipalu laskeala laiendus tehakse puhtaks. Aga mida see sõja korral tähendab?
Postimees vahendab lugu Eesti vabatahtlikust pseudonüümiga Picasso, kes sõdib Ukrainas drooniüksuses. Too väidab, et Eesti kaitseväes õpetatav on reaalsusest väga kaugel. “Vene droonipiloodid on väga head, neid ei tohi mingil juhul alahinnata,” hoiatab Picasso. “Kui nad Eesti vastu tulevad, siis kardan küll, et meil on ikka väga p…s asi. Nad tapavad meid nagu lambaid,” ütleb ta otsekoheselt.
“Eestis võib olla mõni arvab, et meid aitavad metsad droonide vastu. Ma näen, kuidas venelased võtavad suurtükitulega metsad maha,” räägib Picasso. “Lammutavad metsad nii ära, et droonidega on kõik väga hästi näha.”
Eestis pole Vene suurtükituld vajagi: eestlased lammutavad ise metsi maha, nii et kännud taga. Ja selles on esirinnas Riigimetsa Majandamise Keskus. “Tänu” nendele tuleb sissisõda kaitseplaanidest vist sootuks eemaldada.
Metsad ja sood peaks Eesti kaitsepoliitikas olema loodusliku takistuse rollis ning meie Kaitseväele katjaks ja varjajaks. Eesti metsapoliitika aga just avab tee Vene agressorile. Kui maa kaetakse ka tuuleparkide ja paneelipõldudega, tuleb kaitsekontseptsioon vist täielikult ümber teha.
Riik vaikib ka tuuleparkide võimalikust mõjust radaritele tööle, vähenegi info väidab, et sellega pole probleeme. Miks siis Rootsi osade tuuleparkide rajamise külmutas? Ka Eestis oli enne rohepööret päris palju jagelust kaitseministeeriumi ja tuulearendajate vahel, kuid nüüd seda radarite segamist enam jutuks ei võeta. Kas Kaitseväe spetsialistidele on suukorvid pähe pandud, et rohepööre on esmatähtis ja alles siis NATO radarivõimekused?
Eesti võimupoliitikud teevad kaitseküsimustes hästi palju sõnu, ainult et teod jäävad kõvasti maha. Ja kui kuskil midagi ka ära tehakse, siis on see ilmselt kõvasti äpardunud, kas ostetakse midagi liiga kallilt või hoopis keskendutakse ebaolulise hankele. Üheks naljanumbriks võib pidada näiteks hanget Eesti kaitsetööstuselt Ukraina tarvis, mis lõppes sellega, et… nood ostsid Hiina droone.
Muide, uudised teatavad ka seda, et Narva linna paigutatakse Kaitseväe üksus. Kas Ukraina sõjast midagi ei õpita? Võib enam-vähem kindel olla, et esimene rakett või kamikadze-droon jõe tagant maandub just sinna.
Uued Uudised