Kui te imestate, miks enamik Ukraina sõjapõgenikke ei ole motiveeritud eesti keelt õppima, siis selleks neil ei olegi erilist sundi. Piisab, kui maksavad aastas mõnikümmend eurot „trahvi“ ja saavad jälle aastakese pikendust.
Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk rääkis Vikerraadios, et rääkis, et tänavu on Eestisse tulnud umbes 60 000 Ukraina sõjapõgenikku ja keeleamet on võtnud seisukoha, et esimese aasta jooksul, kui nad siin on, nad neile keeleoskuse kohta ettekirjutusi ei tee, vaid nõustavad, kus nad saaksid keelt õppinud – olgu tegu tasuta võimalustega internetis või keelekursustega. See, et neil keeletunnistust ei ole, ei tähenda aga, et nad tööd teha ei tohiks.
Rääkides sellest, mis saab inimesega siis, kui aasta saab täis ja vajalikke nõudmisi täidetud ei ole, selgitas Tomusk, et kui toimub kohtumine keeleametnikuga ja keeleoskus ei vasta nõuetele, siis ametnik teeb ettekirjutuse ja seadus ütleb, et talle tuleb anda õppimiseks aega.
“Siis me anname talle aasta aega õppida, aga see on juba ettekirjutuse täitmise aeg, mis tähendab, et siis tuleb kindlasti õppima minna ja ettekirjutuse täitmata jätmise kohta kirjutab ametnik kontrollakti, et täitmata jätmise korral on ametnikul õigus rakendada sunniraha, mis tähendab, et eesti keele mitteoskamine hakkab juba maksma,” selgitas Tomusk.
“Meil on väga erinevaid inimesi – õpetajaid, koolidirektoreid, müüjaid, – kes on muudkui maksnud ja õppinud, maksnud ja õppinud ning on neid, kes õpivad ära ja siis jääb see raha endale.”
Kui palju maksab aga see, et keelt ei pea õppima. Praegu on see summa kuni 640 eurot, kuid reaalselt tehakse trahvi vaid mõnekümne euro eest.
“Keskmiselt on see tunduvalt väiksem, sest sunniraha määramisel arvestame alati inimese sissetulekuga – vahemikus 30–300, keskmiselt 60–70 eurot.”
Ta märkis veel, et ukrainlased, kes siia tulevad, räägivad valdavalt vabalt vene keelt ja neil oleks väga lihtne integreeruda meie venekeelsesse keskkonda.
Allikas: ERR