03.11.2022
Soomeugri rahvad peavad tõusma oma rahvuseeposte kaitsele ning andma vastulöögi “tühistajatele”.
ERR-i Novaator on avaldanud hoiatava loo “Tuumarelvaga varustatud vene murre lööb väikekeeltele hingekella”, millest selgub, et Venemaal on väikerahvaste ja nende keeltega kehvasti. Samas aga viitavad kõik hoiatused ka ohtudele eesti keele tuleviku osas, sest venestatavas Eestis toimub sama protsess, mis Venemaa soomeugri vabariikides.
Oktoobri lõpus suri Venemaal viimane aleuudi mednõi keele kõneleja. Väikeste põliskeelte prestiiž on Venemaal olnud aga juba ajalooliselt madal, kirjutab Novaator. Ka Eestis üritatakse eesti keele prestiiži madaldada, seda nii selle kui riigikeele tõrjumisega avalikust ruumist (teenindusse lubatakse slaavi umbkeelsust) kui ka keele pideva lihtsustamisega.
“Kui keel kaob, kaob mingit laadi maailmanägemise ja olemise viis. Teatud oskuste kompleksid, märkamiste võimed, mingit laadi funktsionaalsus hakkama saamiseks võib kaduda,” ütleb Tartu Ülikooli etnoloogia kaasprofessor Laur Vallikivi. Eesti keele “kaasajastamise” ja “lihtsustamise” tagant just see paistabki, nimelt soov kaotada eestlaseks olemise ja eelkäijate pärandi hoidmise võimalus.
“Kui mõelda, et kaheksa-üheksa aastaga on märkinud keeleoskust vähem juba kolmandik, on see ikkagi katastroofiline langus,” kirjutab Novaator. Eestis ja eestlaste seas see asi nii päris ei ole, kuid siin on antud roheline tee eesti keele mitteoskamisele teiste rahvaste seas, sest venestunud riigis pole riigikeelt lihtsalt vaja, teadus- ja infokeelena eelistatakse inglise keelt. Samas väheneb ka eestlaste osatähtsus Eesti rahvastikus.
On ka üks Eesti kohta väga täpselt sobiv märkus: “Statistikal on omadus jätta valesid muljeid.” Nimelt ei räägitud viimase rahvaloenduse statistikas enam eestlastest, vaid “põliselanikest”. Eestlaste täpset arvu, nende protsenti rahvastikust ja reaalselt Eestis elavate eestlaste arve varjatakse hoolikalt, samas aga ka näiteks Eestisse tulnud ukrainlaste arvu (räägitakse ainult ajutise kaitse saanutest). Statistika töötab eestluse vastu ja seda teadlikult, riigi tellimusel.
“Sõltub muidugi perekonnast, aga linn hävitab väga kiiresti omakeelset keskkonda.” Seda on näha Tallinnas, kus noored liiguvad palju internatsionaalses seltskonnas, kasutavad nii töös kui suhtluses inglise keel ja toovad tavakeelde ohtralt inglisekeelseid mõisteid. Nii jäädakse ruttu hätta emakeelsete sõnade leidmisega, sest kõne on täis ingliskeelseid väljendeid.
Tartu ülikooli soome-ugri keelte lektor ja Eesti kirjandusmuuseumi komist teadur Nikolai Kuznetsov ütleb, et komi keel püsib vähemalt 50 aastat veel elus, sest lapsed veel räägivad seda praegu. Mis on globaliseeruvas maailmas eesti keelest järel 50 aasta pärast? Sest Eesti asub Komist erinevalt just globalismi pealetungi eesliinil, kus venestamisele lisandub üleilmastumine, seega surve eesti keelele on nii Idast kui Läänest.
Uued Uudised