15.01.2020
Rootsis on kõva äranudimist tunda saanud Astrid Lindgreni looming. Pilt on illustratiivne.
Eestis räägitakse ikka veel meie kuulumisest Põhjamaade hulka, kuid selle on müüdiks muutnud ka reaalne elu.
Maaleht kirjutab sellest, kuidas Eesti ettevõtluskoolitaja Maire Forsel pidi Rootsis avaldamiseks lasteraamatu “Parem kui kaneelisai” nii teksti kui illustratsioonide osas ümber tegema. Loos aitavad lapsed töötuks jäänud emal ettevõtlusega alustada.
Ühel pildil olid poisil traditsiooniliselt sinine ja tüdrukul punane tekk, mis tulid muuta roheliseks ja siniseks. Ära tuli jätta ema eelarvamus ettevõtjatesse, sest Rootsis neid austatakse. Sõna “koondamine” juures nähti seost koonduslaagriga. Ka laste söödavad toidud tuli Rootsi jaoks ümber teha ning pärnaõite kasutamine jäi ära, sest seda peetakse sealmail nõiavärgiks.
Maire Forsel ütleb, et tegu oli väärt kogemusega, kus kultuurilise erinevuse tõttu tuli lasteraamatus palju muudatusi teha.
Tegelikult pole mängus siiski kultuuriline erinevus, vaid poliitkorrektsus, kus tsensuur on ette kirjutatud detailides, mis võiksid kedagi solvata või väärmõistmist leida. Laias laastus moonutatakse sellega tegelikkust ja surutakse see kindlatesse raamidesse – lapsed saavad kõverpildi.
Lasteraamat võiks siiski näidata võimalikult reaalset pilti sellest ühiskonnast, kus tegevus toimub. Ka fantaasia, mis on laste puhul oluline, võiks alles jääda. Oleks imelik, kui Eestis kirjutataks ümber Astrid Lindgreni “Pipi Pikksukk”, sest kooliealine laps ei suuda hobust ju rõdule tõsta – paneks ehk suksu asemele kassi?
Veelgi hirmutavam tundub see, mis jääks poliitkorrektses Rootsis alles Mark Twaini Tom Sawyeri ja Huckleberry Finni seiklustest, mis on üdini täis “rassismi” ja “nõiakunsti”.
Eesti ei kuulu Põhjamaade hulka juba kasvõi seetõttu, kuidas multikultuursus ja poliitkorrektsus nende maade kultuuri kallal laastamistööd on teinud, mida meil veel õnneks juhtunud pole.
Hea ülevaate Rootsist annab järgnev KLIPP