Eesti inimeste õiglustunne on saanud korduvalt riivata, kui kohtud lasevad ennetähtaegselt vabadusse mõrtsukaid, ja nüüd saab see veel topeltriive, kui tühjenevatesse vanglatesse tuuakse väliskurjamid.
BNS kirjutas eelmisel nädalal: “Viru maakohus lubas tingimisi vabadusse eluaegset vangistust kandva Boriss Barmotini (70), kes tappis 1998. aastal Sillamäel noaga kaks pensionäri ja seitsmeaastase lapse.
Kohus määras Barmotinile kümneaastase katseaja, sellest viis aastat peab ta veetma kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Juhul, kui Barmotin paneb katseaja jooksul toime uue kuriteo, peab ta jätkama vanglas oma eluaegse karistuse kandmist.
Pensionärist naabriga tekkis tal tüli, mille mees lahendas noahoopidega, ka tappis ta samas korteris elanud naise. Kui korteris maganud seitsmeaastane poiss hakkas vanaema hüüdma, otsustas Barmotin tappa ka tema, et teole ei jääks ühtegi tunnistajat. Ellu jäi vaid korteris olnud koer.
Kohus mõistis Barmotini süüdi kolmikmõrvas ning mõistis talle eluaegse vangistuse. Otsus jõustus 24. septembril 2001, kui riigikohus jättis mehele mõistetud eluaegse vangistuse jõusse,” kirjutas BNS eelmisel nädalal.
Sama uudise taustal kirjutas Postimees tänavu 13. märtsil: “Eestis on praegu täitmata umbes pooled vangikohad. Mullu vähenes vangide arv Eesti vanglates 164 kinnipeetava võrra. Valitsus andis justiits- ja digiministeeriumile rohelise tule teha Rootsile ja Hollandile ettepanek hakata vanglate rentimiseks läbirääkimisi pidama.
“Meil on kaks valikut Tartu vangla puhul – kas vangla üldse sulgeda või pakkuda Lõuna-Eesti inimestele ikkagi häid töökohti ja oluliselt tugevdada julgeolekualast koostööd mõne teise NATO riigiga,” ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200).
Minister rõhutas, et Eesti vanglate töö on rahvusvaheliselt väga lugupeetud ja kõrgetele standarditele vastav. Eestis on hea väljaõppega kõrgelt kvalifitseeritud ametnikud, inimõiguste kaitsele keskenduvad töömeetodid ja väga kaasaegne taristu. Vanglateenistuse töö on oluline osa Eesti siseturvalisuse tagamisest ja seda on Lõuna-Eesti elanikele turvalisuse jaoks oluline säilitada, lausus Pakosta.”
Seega siis laseb Eesti justiitssüsteem oma kaabakad vabadusse ja hakkab “vabanenud pindadel” äri tegema võõra kriminaalse rämpsuga. Seejuures märgib kohus veel ära, et kui vabastatud mõrvar teeb uue kuriteo, siis läheb ta tagasi trellide taha – mehele antakse justkui võimalus uueks kuriteoks, mida kohus tema puhul ei välista.
Pakosta jutt on küüniline kasvõi seetõttu, et ohtlikke eluaegseid vabaks lastes saavutataksegi olukord, kus vanglad on tühjenemas. “Julgeolekualane koostöö mõne teise NATO riigiga” on sama küüniline, sest vangide siiatoomisega antakse turvalisust just ära ning vangid pole üldse teema, kus võiks liitlassuhteid parandada.
Halenaljakas on Pakosta väide, et selle algatusega “säilitatakse Lõuna-Eesti elanike turvalisus”. BNS vahendab seejuures igal nädalal uudiseid Eesti vanglatest (sealhulgas Tartust), kus vangid on sisekorda rikkunud ja mõnikord üsna karmilt.
Ohtlik on ka see, et vange hakatakse tooma Rootsist, kus suur osa vangidest on esimese või teise põlvkonna sisserändajad, sealhulgas ka viimase rändelainega Süüriast saabunud Lähis-Ida klannimaffia liikmed.
Varem oli jutuks ka Suurbritannia vangide Eestisse toomine, kuid kuna britid täitsid just oma vanglaid “paremäärmuslastega”, kes protesteerisid kolme väikese tantsutüdruku tapmise vastu ruandalase poolt Southportis, siis ilmselt ei peetud sellise olukorra lahendamist brittide kasuks enam eetiliseks.
Minister Pakosta on üritanud ühiskonda rahustada sellega, et vangide omakseid ei lubatavat Tartusse nende lähedusse elama tulla. Seda juttu ei maksa grammigi uskuda – Liisa Pakosta on ise endine võrdõigusvolinik ja inimõiguslane, tema veendumused on vasakliberaali omad ning kui mingi “inimõiguste keskus” hakkab nõudma, et lähedastele peab selliseid tingimusi võimaldama, on Pakosta kohe väga lahkesti sellega nõus.
Oma mõrvarite (samuti sisserändetaustaga) vabastamine ja nende asendamine võõrkurjamitega on teema, millega ei tohiks Eesti ühiskond kunagi nõustuda.
Uued Uudised