08.03.2020
Kongressi aastapäeva tähistamisel.
EKRE Riigikogu saadik Anti Poolamets nendib, et eurokomissaride nõudmisel on Eesti Kongressi aated ära nullitud, sealhulgas ka mittekodanikele valimisõiguse andmisega kohalikel valimistel.
“Eesti Kongress 30 – see oli suurim vabatahtlik kodanikualgatus, millega registreeriti üle 799 000 Eesti kodaniku. Kahjuks on Eesti Kongressi aated kadumas ning nad on toodud ohvriks globalismi ja multikulti-moolokile. Tänapäeval on EKRE see, kes pingutab rahvusriigi päästmise nimel. Mul on hea meel, et liikumise ühel mootoril – Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga liitunud Eve Pärnastel on siiani poliitiliselt terav pilk ning ta muretseb südamest rahvusriigi allesjäämise pärast.
Mina registreerisin kodanikke esimese kursuse ajalootudengina Tartu Ülikooli peahoones. Tunglemist oli palju ning mind toetas inimeste veenmisel oma autoriteediga ajalooprofessor Sulev Vahtre. See, kuidas rahvas võttis kodanikuks registreerumise kaudu riigi loomise enda kätesse, on hämmastavalt tark, julge ja teadlik käitumine. Vägivallatu arusaamaga, et “õiguse vastu ei saa ükski” oli võimalik luua olukord, kus okupeerijad olid jõuetud. Terve rahva represseerimiseks puudus neil 1990. aastaks jõud.
Toonane Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi direktor Arvi Altmäe oli mees, kes aitas läbi viia gigantse töö – 1990. aasta 24. veebruaril toimunud Eesti Kongressi valimised. Valimas käis 557 613 Eesti kodanikku ja 34 345 kodakondsuse taotlejat. Eesti Kongressi survel ei hakatud Eestisse ehitama okupatsioonivõimu mõjudel ja siia toodud elanikkonna automaatse hääleõigusega uut riiki, vaid Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus kujunes taastatud riigi õigusfilosoofiliseks nurgakiviks.
Eestist alguse saanud liikumine jõudis ka Lätti, kes on sellest arusaamast järjekindlamalt kinni pidanud, kui Eesti, sest Läti ei allunud välismaisele survele ning keeldus kohalikel valimistel mittekodanikele valimisõigust andmast.
Eesti Kongressi arusaamaga Eesti Vabariigi taastamisest õigusjärguse alusel pandi paika, et ainult õigusjärgsed kodanikud ja nende järglased on õigustatud otsustama põhiseaduse rahvahääletusel ja valimistel. Kahjuks anti kohalike omavalitsuste valimise õigus eurokomissaride survel ka mittekodanikele.
Tegelikkus on nüüd selline, et vene kodanikud, kes valivad Vene riigiduuma valimistel siinses Vene saatkonnas Putinit, otsustavad, kes hakkab valitsema Eesti pealinnas või Ida-Virumaa linnades. Pole siis ime, et nendes kohtades lokkab korruptsioon ning bütsantslik valitsemisstiil. Praeguses olukorras valivad valimiskogu vahendusel samuti Venemaa kodanikud.
Kui kohalikel valimistel oleks valimisõigus üksnes kodanikel, motiveeriks see mittekodanikke taotlema naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsust ning eesti keele omandamise ja põhiseaduse eksami kaudu omandada õigus kohalikus elus kaasa rääkida.”