30.09.2016
13177764_1053197404729599_3612279199884176846_n
EKRE Pärnumaa ringkonna juhatuse liikmed ei pea otstarbekaks viia läbi maakonnas kohalike omavalitsuste reform kui ei toimu majanduslikke-ja sotsiaalseid muudatusi paremuse poole.
“Ei ole vaja lõhkuda aegade jooksul välja kujunenud toimivat struktuuri, kui selleks kulutatud ressurss (kogu Eestis 80 miljonit eurot) ei too majanduslikku efektiivsust. Praegu paistab, et kogu planeeritud raha, on määratud vaid reformi bürokraatiapoole ja ametkondliku asjaajamise korraldamiseks,” leiab EKRE Pärnu ringkonna juhatus.
Ringkonna esimees Helle Kullerkupp ütles Uutele Uudistele, et konkreetselt väljendub nende seisukoht kuues konkreetses punktis “Peatada praegused läbirääkimised Suur-Pärnu ühinemise teemal; oodata ära 4.10 Riigikohtu otsus ja sealt tehtavad muudatusettepanekud ning lasta muudatustel Riigikogus seadusena jõustuda. Viia läbi omavalitsustes rahvahääletus ja sellest tulenevalt alustada uusi läbirääkimisi; lähtuda ühinemisläbirääkimistel geograafilistest ja majandus-sotsiaalsetest välja kujunenud traditsioonilistest eelistustest, sest ei ole võimalik sunniviisiliselt panna rahvast liikuma ja elukorraldust toimima vastupidises suunas, kui nad seni on põlvest põlve teinud.”
Kullerkupu arvates tuleks enne reformi teostamist nõuda valitsuselt ja riigikogult seadusemuudatusi kohalike omavalitsuste rahastamise osas. ” Esmalt tuleks taastada valdade endine tulubaas ja hajutada rahalist vastutust, mis tuleneb esmatasandi teenuste tagamise kohustusest (ühistransport, tervishoid, haridus, kultuur). Samuti nõuda valitsuselt uut läbimõeldud regionaalpoliitikat ja maksuerisusi teatud regionaalpiirkondadele ning rahvuskultuurist tulenevate kogukondade püsimise ning toimimise jaoks (Setumaa, saared- ja väikesaared, Ida-Virumaa, Peipsi äärealad, rannakülad).
UU
FOTO: EKRE Pärnu ringkonna juhatus, Helle Kullerkupp tagareas paremalt kolmas