18.05.2025
Vastutuult ja vastuvoolu…
Kuigi vaimustus tuuletööstuse ümber hakkab maailmas raugema ja paljud riigid korrigeerivad oma senist poliitikat, on Eestis suund hoopis vastupidine. Riigikogus on hetkel lugemisel eelnõu 541, mille eesmärk on kiirendada ja lihtsustada tuuletööstusega seotud planeeringuid veelgi.
Eesti väikese rahvaarvu ja tihedalt põimunud ametkondade, poliitika ning äriringkondade kooslus loob soodsa pinnase suurte tuuleenergia projektide kiireks läbiviimiseks ilma põhjaliku avaliku arutelu, sõltumatute mõjuanalüüside või alternatiivide kaalumiseta. Alles hiljuti, 15. mail 2025, kehtestati Põlendmaa (Pärnu linna) tuuletööstuse eriplaneering ning samal päeval andis valitsus rohelise tule ka Eesti esimese meretuulepargi rajamisele.
Samal ajal liiguvad teised riigid hoopis vastassuunas, tõmmates tuuletööstuse arengule pidurit:
LÄTI peatas alles hiljuti, 2025. aasta mais, kõik uued riigimetsadesse kavandatud tuuleparkide hoonestuslepingud, sulgedes seeläbi märkimisväärse osa riigi territooriumist tuuletööstuse arendajatele.
SOOME valitsuses on koostamisel eelnõu, mille kohaselt uued tuulikud peavad olema elamutest vähemalt 8-kordse tuulikukõrguse kaugusel. Näiteks 290 m kõrguse tuuliku puhul tähendab see vähemalt 2,32 km kaugust, mis muudab tiheasustusaladel tuuleparkide rajamise praktiliselt võimatuks. Loe SIIT ja SIIT
ROOTSIS plaanitakse tõsta tuuleparkide kinnisvaramaksu 0,2%-lt 0,5%-le, suurendades märkimisväärselt projektide püsikulusid. Valitsus põhjendab sammu vajadusega ühtlustada maksusüsteemi, kuid kriitikute hinnangul vähendab see oluliselt tuuleenergia investeeringute atraktiivsus.
NORRA loobus 2025. aastal kõrgete kulude tõttu fikseeritud vundamendiga meretuuleparkide arendamisest ning keskendub edaspidi ainult keerulisematele ja kallimatele ujuvatele tuuleparkidele.
BELGIA, TAANI, SAKSAMAA ja PRANTSUSMAA on avanud uuesti arutelu või astunud samme tuumaenergia suunas, viidates selgelt muutunud hoiakule senise rohepoliitika suhtes ning keskendudes taas stabiilsetele energialiikidele. Näiteks pikendas Belgia 2025. aasta mais kahe tuumareaktori kasutusaega vähemalt aastani 2035 ning Taani, kes on aastakümneid olnud taastuvenergia eestkõnelejaks, kaalub nüüd tõsiselt tuumaenergia kasutuselevõttu, et tagada riigi energiajulgeolek ja vähendada sõltuvust ebastabiilsetest taastuvatest energiaallikatest Loe SIIT ja SIIT
USA-s on viimastel aastatel toimunud märkimisväärne poliitikamuutus: mitmed suured tuuleenergia projektid on peatatud või tühistatud, taastuvenergia toetused kärbitud ja maksusoodustused lõpetamisel. Investorid on kaotanud usalduse ebastabiilsete toetuste ja kõikuvate elektrihindade tõttu ning valitsus on suunanud fookuse tagasi tuuma- ja fossiilenergia kasutamisele.
Selline tugev kontrast Eesti ja muu maailma vahel sunnib ikka ja jälle küsima: kelle huvides ja miks Eestis sellise kiirusega tuuletööstust arendatakse? Kas praegune tempo ja kiirendamine tuuleenergia arendamisel tähendab meie ühist tulevikku või kellegi üksikhuve?
MTÜ Looduse ja Inimeste Eest
Allikas: sotsiaalmeedia