Eesti liidrid on julgeoleku unarusse jätnud

Venemaa käitub järjest sõjakamalt, kruvides pingeid lähinaabrite külje all ja kaugemalgi, ent Eesti poliitiline eliit ning tema kiiluvees ka rahvas kulutavad väsimatult energiat igasugu muudele teemadele peale julgeoleku ja riigikaitse, nagu ohte polekski, kirjutab Priit Pullerits Postimehes.

Kui halvasti see ka ei kõla, möönab erukolonel Tarmo Ränisoo, käib Ukrainas vaatamata suurtele kaotustele Vene armee taassünd. Kümned ja kümned tuhanded lepingulised sõjaväelased ja mobiliseeritud küll hukkuvad, aga ellujääjad õpivad, tõdeb ta.

Eesti läkitas liitlastele juba mullu sõnumi, et Venemaa taastab oma lahinguvõimekuse mõne aastaga. Nüüd on meediassegi jõudnud oletused, et Kreml võib ihata demonstreerida NATO toimevõimetust ja teha seda võib-olla Balti riikides, korraldades kasvõi mõne provokatsiooni.

Sama on hoiatanud ka Mart Helme.

Opositsiooni teravaim esindaja, EKRE esimees Martin Helme seostab Postimehele julgeolekuteemade äravajumist Venemaa tugevneva survega Ukrainale. Ta ütleb, et nii Eesti julgeolek kui Ukraina abistamine relvade ja moonaga oli Reformierakonnale tähtis jututeema enne kevadisi riigikogu valimisi, aga nüüd, mil Ukraina vastupealetung pole toonud loodetud tulemusi, ei ole valitsuse juhtivparteil ja peaministril ka tahtmist neil teemadel enam rääkida.

Valitsuse edendatud hurraapatriotism, et Ukraina purustab Venemaa, misjärel Venemaa teistele enam ohtu ei kujuta, on osutunud alusetuks, lisab Helme, ja seetõttu peidabki valitsus pea suurenenud julgeolekuriskide ees liiva alla, eriti olukorras, kus palju relvastust ja lahingumoona on Ukrainale ära antud. „Kes see ikka tahab oma sõnu süüa ja oma versiooni ümber kirjutada,“ sõnab Helme. „Parem räägime piima hinnast.“

Loe siit:

https://leht.postimees.ee/7915130/solmkusimus-kas-eesti-liidrid-on-julgeoleku-unarusse-jatnud