01.10.2015
Puuleht vaiksel veel
Vaadates maailmamajanduses laiemalt toimuvat tuleb nentida, et finantsvõimendusele tuginenud suhkruvatimajandus hakkab võtma oma loomulikumat kasvutempot ning kasv tuleb 2016. aastal pigem tagasihoidlik. Eesti majandust mõjutab kindlasti olulisel määral asjaolu, et Venemaal on oodata jätkuvat majanduslangust ning tänavu aasta 4% majanduslangusele tuleb lisa.
Enamus suuri seni hoogsalt arenevate majandustega riike on tuleval aastal kasvuraskustes. Suuremad toormeeksportijaid rõhub madal toormehind ning suuremas rahavajaduses siplevaid riike mõjutab ka eeldatav intresside tõus USA-s. USA enda eeldatav majanduskasv jääb üsna positiivseks, 3-6% piiresse. Euroopas on heas seisus Poola ja Rootsi, kus on oodata pealt 3%-list kasvu. Loodetavasti läheneb 3%-se kasvusammuni ka Eesti. Ülejäänud eurotsooni kasvulagi jääb ca 1.5% piirimaile.
Globaliseerumise lagi hakkab kätte jõudma. Eelkõige annab sellest märku tootmisahela lülide ühise omaniku kontrolli alla ühendamiste vaibumine. See tähendab, et edaspidine müügiedu välisturgudel sõltub ettevõtete endi suutlikkusest kasvatada turuosa tänu uuenduslikkusele, mitte vaid odavamatele tootmiskuludele. Maailma koguimport on suhtena planeedi SKP-sse stabiliseerunud ca 30% juures.
Vähese nõudluse tõttu on maailmas alanemas toormehinnad ning energia hinna langus on ettevõtete tootmiskulusid vähendanud. Selle tulemus on majandusarengu seisukohal liiga uimane inflatsioon ning seda on keskpangad püüdmas mõjutada raha „juurde trükkimisega“.
Samas on selge, et keskpangad saavad oma varaostu kavadega pakkuda vaid ajutist leevendust, mitte lahendust. Laenuomanikele, kelle intressid on 3 kuu euribor + x, võivad end hästi tunda, sest inflatsioon püsib madalal ja madalaks jääb ka euribor.
Venemaa on oma majanduslikku langust neutraliseerimas rubla devalveerimisega ning see tähendab, et isegi ilma majanduslike sanktsioonidega muutuvad eurotsoonis olevate Eesti tootjate kaubad Vene tarbijatele kallimaks. Ilmselt mõjutab see negatiivselt ka seni hoogsalt arenenud vene turistide liikumist Eestis. Meilt Venemaale liikunud kaubad on osaliselt ümber suunatud teistele turgudele ning kasvamas on Rootsi ja natuke ka Leedu tähtsus sihtturuna.
Eesti ettevõtete üldine finantsolukord on püsinud üsna tugev; näiteks võlgade suhe omakapitali on Eestis ca 50%, Euroopa keskmine on ca 70%. Samuti pole maksuvõlgadega ettevõtete osakaal kasvanud, riigile on võlgu ca 5% ettevõtjaid.
2016 a. kohta võib öelda, et Eesti majandus on omamoodi ristteel, sest tööturg seab ettevõtetele järjest karmimaid tingimusi: kui majanduses ei toimu senisest kiirem moderniseerimine siis on selgelt näha stagneerumise ja paigalseisu oht. Ettevõtete kasumite vähenemine suhtena palkade ja maksude kogukulusse on murettekitav.
Ettevalmistusega töötajate leidmise probleem muutub järgmisel aastal veelgi keerulisemaks, sest järgneva viie aastaga väheneb tööealiste arv 30 tuhande inimese võrra.
Hinnad hakkavad tõenäoliselt jälle kerkima ning seni paranenud eesti inimeste ostujõu kasvu aeglustub. Tõenäoliselt kallineb nii energia kui toiduainete hind.
Nii perekonnad, valitsus kui ettevõtjad peavad pikaajaliste ostuplaanide tegemisel arvestama, et Eesti majanduse kasvusamm (vajalik 4%) jääb lähiaastatel saavutamatuks unistuseks. Meenutagem, et aastatel 2000-2007 oli Eesti majanduse keskmine aastakasv 8%. Selleks, et kasvada 8% aastas vajab Eesti suurt tehnoloogilist ja inseneritöökohti tekitavat kasvuhüpet.
Imre Mürk