30.01.2020
“Ärge kuulake Vene propagandat!”
Eesti meedias ja poliitikas paistab silma ettevaatlik suhtumine Kremli katsetesse ümber kirjutada ajalookäsitlus Teise maailmasõja alguse kohta ja ilmselt on üheks põhjuseks kartus seista “paha” Poola eest.
Pole kahtlustki, et Eesti liberaalsed poliitikud lähtuvad oma seisukohtades Brüsseli poliitikast, mis on Ungari ja Poola suhtes vaenulik – seega pole tegu “omadega”, keda peaks igas olukorras kaitsma.
“Poola on Venemaale hetkel mõneti kerge saak. Kaks aastat tagasi Varssavis vastu võetud holokaustiseadus vihastas välja Iisraeli, selle on hukka mõistnud ka USA ning Poola populistlik võim on Euroopa Liidus mustas nimekirjas,” väidab ERR-i “Välisilm”. Just see viimane moment näib Eesti liberaale tagasi tõmbavat.
Ajaloolane Meelis Maripuu kirjutab ERR-is, et piki aastaid on domineerinud Moskva kui võitjapoole kujundatud pilt Teisest maailmasõjast, kuid nüüd on see mõranema hakanud, sest NLiidu mõju alt vabanenud Ida-Euroopa riigid räägivad oma ajaloost ise, ja seda Moskvaga kooskõlastamata.
Tema hinnangul tahab Venemaa maha vaikida, et Teine maailmasõda ei alanud Nõukogude Liidu jaoks mitte 22. juunil 1941, kui Saksamaa tungis kallale Nõukogude Liidule, vaid see algas juba 1939. aasta septembris, kui bolševikud ja natsid olid liitlased ja jaotasid ühises kallaletungis vallutatud Poola.
Venemaa on viimasel ajal aktiviseerinud oma ajalookäsitluse pealesurumist rahvusvahelisele avalikkusele ning selle raames eriti teravalt süüdistanud Poolat, justkui oleks see aidanud kaasa Teise maailmasõja puhkemisele. Kriitika viis selleni, et Poola president loobus osalemast 23. jaanuaril Jeruusalemmas peetud kõrgetasemelisel holokausti mälestusüritusel, millele saabusid ligi 50 riigi liidrid.
Poola president Andrzej Duda ei sõtnud Iisraeli foorumile, sest talle ei antud võimalust kõnet pidada, samas kui Vene president Vladimir Putin selle õiguse sai. Vene president üritab varjatult Poolat holocaust-iga seostada.
Venemaa ründab ka Balti riike, soovides osa süüst panna neile ja õigustada MRP lepingut. Kui Poolat süüdistatakse osalemises Tšehhoslovakkia tükeldamises, siis Balti riikidele tahetakse süüks panna koostööd Saksamaaga 1930. aastate lõpus.
Putin on asunud õigustama Molotov-Ribbendropi pakti, väites, et Nõukogude Liit pidi selle sõlmima, kuna sarnased lepped oli Hitleriga sõlminud ka mitu lääneriiki. Putinit ärritab, et Lääs ei näe Venemaa rolli Teises maailmasõjas samamoodi nagu tema.
Varsti seisab ees Teise maailmasõja lõpu 75. aastapäeva tähistamine ja Venemaa püüab selleks ajaks oma küsitava võidu taas kõrgele tõsta, tehes seda teiste riikide arvelt ja vaikides maha NLiidu agressiivsuse ja kuriteod selles sõjas. Hoolimata liitlaste võidust oli Nõukogude Liit oma piiridest väljudes juba pesueht agressor ja Eesti peab seda ikka ja jälle üle kordama. Praegu tundub Eesti jõulisusest distantseeruvat.
Võib-olla on selles oma osa tahtmatusel häirida siinset “Aljošat” idealiseerivat vene kogukonda, soovimatusel avaldada toetust Brüsseli poolt paariaks peetavale Poolale või ka soovil lasta ajalool oma teed minna – eks ole ju ka Tartu rahu taust paljudele pinnuks silmas.
Eesti on riiklikul tasemel avaldanud vastuseisu Venemaa katsetele ajalugu ümber kirjutada, kuid poliitikas on siiski omajagu Kremlile tiivaripsutajaid, alates 9. mail pronkssõdurit külastavatest poliitikutest kuni Putini küllakutsujate ja Brüsseli-meelseteni, kes võivad väga kergelt kaasa minna Merkeli-Saksamaa Moskva-lembusega ja Poola-vastasusega.
Mis puutub Teisse maailmasõjasse ja Venemaa eelkäija ehk NLiidu rolli selles, siis Eesti peaks olema ühel poolel rindejoont erinevate okupantide all kannatanud Ida-Euroopaga ja seisma Venemaa ajalookäsitluse vastu – bolševism okupeeris ka meid.