20.12.2023
On lubamatu, et Eesti rahvusriigis peaks noored vene keelt töökoha saamiseks õppima hakkama.
Eesti on lääneliku ja euroopaliku suuna võtnud rahvusriik, kus riigikeeleks on eesti keel, aga ometigi takerduvad täna paljud eesti noored tööturul, sest venestunud Eestis ja eriti Tallinnas nõutakse töö saamiseks vene keele oskust või selle õppimist.
Olukord on ääretult tavatu – Eestis üritatakse üle minna eestikeelsele haridusele, deklareeritakse läänemeelsust ning lõigatakse ennast igati lahti agressorriigist Venemaast, pealegi ei soovi inglise keelt vabalt valdavad noored võõrkeelena vene keelt õppida – aga kehtestatud reaalsus virutab jalaga igaühele, kes vene keelt ei oska.
Seejuures on eriline ka see, et esmakordselt puudutab tekkinud olukord negatiivselt just nooremaid ja kosmopoliitsemaid eestlaste põlvkondi – enamik vanematest oskab vene keelt ja samas tõrjub seda rahvuslastena.
Praegu ei jää noortel, olgu nad mistahes erakonna toetajad, enam muud üle, kui võidelda riigikeele eest ja vene keele surve vastu. Eesti- ja inglisekeelse töökeskkonnaga ettevõtteid ja töökohti ei jätku kõigile ning kuna venekeelseid on riigis palju ja üha rohkem, siis teeninduses nõutakse töö saamiseks vene keelt, seega takerduvad tööturul just eesti noored. Eriti absurdne on see, et neid sunnitakse töö saamiseks õppima vene keelt, kuigi selle keele taust ka rahvusvahelises poliitilises olukorras vastuvõtmatu.
Meedia on kirjutanud sellest, kuidas noored arstid lähevad Tallinna haiglatest minema, sealhulgas Soome, sest siin nõutakse neilt vene keele oskust. See olukord läheb üha laialdasema massisisserände aegadel hullemaks ja nii tõrjutakse haritud eesti noored kodumaise tööturu konkurentsist.
Kuidas saaksid Eesti noored olukorda muuta? Olgu nad Reformierakonna, Isamaa, Keskerakonna, sotside või mistahes muu erakonna liikmed ja toetajad, oma juhtivpoliitikutelt tuleb nõuda seda, et keelebarjääri kadumise nimel peavad pingutama sisserändetaustaga venekeelsed – riigikeel tuleb neil selgeks õppida sel tasemel, et nad ise on võimelised nii teeninduses, tervishoius kui mujal eesti keeles suhtlema. Keegi ei nõua venekeelsetelt eestlasteks saamist – neil tuleb vaid pisut eesti keelt õppida, et ennast arusaadavaks teha.
Paraku on just venekeelsed need, kes eelistavad olla umbkeelsed ning praegune riik lubab seda. Teha aga tuleb nii, et kõik mitte-eestlased õpiksid ära vajalikul määral riigikeele ning riik peab neid selleks survestama, nii, et teisiti nad enam Eestis hakkama ei saaks.
Noored saagu aru, et see ei ole mingi “paremäärmuslus”, vaid kõigile eestlastele vajalik areng, et nad saaksid kodumaal emakeeles kõike saavutada. Sest praegu tõrjutakse eesti noored oma maa tööturult välja, olgu nad siis mistahes maailmavaatega. See olukord tuleb üheskoos tagasi pöörata – vene keel ei tohi saada otsustavaks teguriks eestlaste tööhõives.
Uued Uudised