Üha valusamaks ja päevakohasemaks muutub retooriline küsimus „Kas sellist Eestit me tahtsimegi?“ ja üha kindlamaks eitav vastus. Eesti vajaks praegu põhjalikku uuendust igal elualal ehk naasmist 1990. aastatesse, kus me keerasime ilmselt vales teeotsas ära.
Üks oluline probleem on Eestil energiapoliitikas ehk elektrihinnas ja kättesaadavuses. Riigil oli võimas odava energia baas, nüüd aga paiskab iga majanduslik, poliitiline, julgeolekuline ja ka meteoroloogiline muutus kõik sassi.
Üle mõistuse on kahtlemata NordPooli elektribörs, mis paistab ka kõige asjatundmatumale kliendile suure röövlina. Üldine Euroopa energiaturg peaks meile kindlust lisama, aga hetkel tähendab pigem kuhjuvaid probleeme, hüsteerilisest kliimavõitlusest pole mõtet rääkida.
Eestis valitseva olukorra absurdsust näitab see, et inimestelt on ära võetud kõige tavalisem kokkuhoiuvõimalus ehk säästmine elektri tarbimiselt. Meie elektriarve koosneb juba nii paljudest lisatasudest, et tegelik tarbimine on paljudel kõige väiksem kulurida, põhikulu on võrgutasu ja teised väljapressimiskanalid, praegu veel lisaks tasu selle eest, et me eraldume Venemaa energiasüsteemist ja et me peame hakkama venelaste rikutud Estlinki parandama. Mis võiks veel idiootlikum olla?
See, et inimene ei saa enam elektrit kokku hoida ja nii säästa, on vastuolus ka rohepiibliga, mis peaks meid õhutama vähem tarbima, aga mida sa säästad, kui elektriarve kasvab sellest hoolimata lisatasudelt?
Pangem tähele, et 33 aastat taasiseseisvunud Eestis eksisteerinud ja pidevalt kasumis Eesti Energia karjub iga probleemi korral sellest, kui hädas nad on, kui vilets olevat taristu, mis kukub iga tormiga kokku, ja et ainus lahendus olevat elektrihinna tõstmine.
Olukord elektriturul on vaid üks paljudest probleemidest, kus me oleme täiesti vales suunas läinud – neid „valesid teeotsi“ on tohutult, alates sellest, et rahvas ei saa valimisteväliselt enam riigivalitsemises kaasa rääkida kuni selleni, et Tallinnas pole enam otsustamisõigust, käsulauad saadetakse kohale Brüsselist.
Tänapäeval on enamik inimesi arvutitega kursis ja teavad, mida tähendab mõiste „restart“ ehk see aitab paljude probleemide puhul. Meil oleks vaja kogu Eesti restarti, minnes tagasi 1991. aasta programmide juurde ja sealt uuesti otsustades, sest praegu oleme me ummikteel.
Uued Uudised