Kaob kord eestlaste keelekõla –
ära siis sinagi tõuse ja ela.
(Mihkel Veske 1887)
Varro Vooglaid kirjutab iseseisvuse alustest:
„Selleks, et üht rahvast või riiki alistada, ei ole tarvis sõjalist kallaletungi — piisab, kui murda rahva kõlbeline selgroog ja kultuuriline identiteet ning sisendada inimestele, et nende tulevik on paratamatult kindlaks määratud ja et rahval puudub võimalus seda suunata.
Sedasi saab panna rahva nõustuma pea kõigega, kaasa arvatud oma maa massilise immigratsiooniga üleujutamise, täieliku militariseerimise ja üheks suureks kaevanduseks muutmisega.
Nii ei ole ühelegi rahvale kasu militaarsetest investeeringutest ega sõjaliste liitude moodustamisest, kui samal ajal toimub tema kultuuri aluste lammutamine, tema identiteedi õõnestamine, moraalne lagunemine ja kokkukuuluvustunde hääbumine. Seetõttu on iga riigi ja rahva jaoks kõige suuremaks ohuks mitte välisvaenlane, vaid tema enda kõlbeline allakäik ja sellega kaasnev sisemise jõu minetamine. Muuseas, lastetus on selle kindlaks tunnuseks.
Eesti võib minetada riikliku iseseisvuse ilma, et see oleks väliselt nähtav. Muidugi peab Pika Hermanni tornis lehvima sini-must-valge, aga sini-must-valge võib seal lehvida ka olukorras, kus meil riiklikku iseseisvust reaalselt enam ei ole ning kus riigivõimu teostatakse mitte oma rahva hüvanguks, vaid rahva rõhumiseks ja ärakasutamiseks.
Selles mõttes on meie olukord salakavalam ja ohtlikum kui nõukogude ajal, mil Pika Hermanni tornis lehvis punalipp ja kõigile oli selge, et iseseisvus on meilt röövitud.“
Eesti on praegu järjekordselt murdumises/murdmises ühest ühiskondlik-riiklikust formatsioonist teise. Vabadussõjas loodud Eesti rahvusriigi esimene murdmine toimus NLiitu inkorporeerimisega, Eesti murti põhiseaduslikust Eesti Vabariigist anno 1918 NLiidu koosseisu anno 1940. Tol ajal oli kvalitatiivselt oluline, et Eesti Vabariik anno 1918 jäi de jure püsima nii tunnustatuna suure osa lääneriikide poolt kui ka, eriti oluline, eesti rahva hinges ja teadvuses.
Sinimustvalge võeti küll Pika Hermanni tornist maha ja keelati ära, aga seda enam oli rahvale selge, et iseseisev riik on meilt tõesti röövitud, meie ise ei ole seda tahtnud ja me ei ole vastutavad selle võõrmurdmise eest. Nii pidas eesti rahvas vastu rahvusmentaliteeti kaotamata 50 nõuka-aastat.
Suure rahvusvahelise murdumisega tuli Eestisse 1988-91, NLiidu kokkuvarisemine ja meie laulev revolutsioon, mida läänemaailm toetas. Me taastasime oma riigi ja panime sinimustvalge Pika Hermanni torni tagasi. De jure vaba riik oli justkui jälle ka de facto vaba. Järgnenud 30 aastat on kaalunud seda de facto vabadust ja iseseisvust. Kas see on sisuliselt veel de facto vabadus?
Millisel määral on see juba ära antud ja antakse aina suurenevas mahus Euroopa Liidule? Millisel määral on see täna ära antud juba hoopis kõrgemale, uuele maailmakorrale, NWO-le, Maailma Majandusfoorumile, WEF-le, Klaus Schwabile ja globaalsele rohepööramise diktatuurile? Millisel määral WHO-le ja globaalsele covid-diktatuurile? Ja mis on sellest üldse veel alles tänaseks?
13.-15. veebruarini toimus Dubais Maailmavalitsuse kokkutulek (World Government Summit). Sellega sai konspiroloogia otsa, kõik on nüüd otse välja öeldud. Globaalse raha ja globaalse võimu ülim koondumine tänapäeval läänemaailmas globaalse eliidi kätte ei ole enam vandenõuteooria – neomarksistlik totalitaristlik maailmavalitsemine on käes.
Trumpi endine nõunik Michael Flynn: „Käimas on kõikehõlmav võimu usurpeerimine Uue Maailmakorra ja Maailma Majandusfoorumi agentide poolt. Digitaliseeritud vaktsiinipass ja digivaluuta on kohe siin“.
Tähendab, me oleme sisenenud uude suurde murdumisse/murdmisse. Me oleme sisenenud inimeste normaalset elu lõpetavasse totalitaristlikku diktatuuri nii läänemaailmas kui Eestis, mille kohalik administratsioon on täna praktiliselt täielik võõrvõimu tööriist.
Ideoloogiliselt on uus maailmakord neomarksism. Marksism on totalitarismi ideoloogia, esimene tõeliselt postkristlik (postreligioosne) riigi ja ühiskonna ideoloogia, mis annab kogu võimutäiuse Jumala asemikule Maa peal, valgustatud revolutsioonilisele väesalgale, mis omab tõe monopoli ja mille missioon ning õigus on masside juhtimine marsil inimkonna „progressile“.
Tuleb eriliselt rõhutada, et Eesti tänane kohalik administratsioon on olemuslikult ja põhimõtteliselt kordades vaenulikum Eesti ja eesti põlisrahva, eesti keele, eesti kooli, eesti kultuuri, eesti maaelu, eesti inimeste eluvõimelisuse suhtes, kui oli seda nõukaaegne kohalik võim:
– mitte ükski senine võõrvõim ei ole tahtnud eesti laste 350-aastast eestikeelset kooli kaotada ja muuta multikultuurseks segakeelseks Potjomkini kooliks;
– nõukaaegne kohalik võim ei ajanud eesti rahvast maalt minema koolide, raamatukogude, rahvamajade, sünnitusosakondade, perearstide, postkontorite jne jne lõpetamisega;
– eestlaste ja eestlaste ettevõtluse maalt väljasurumine algas Ansipi masuga, ligi 100000 eestlast rändas välja, nüüd ajab kohalik võõrvõim eestlaste ja nende ettevõtluse pretsedenditu vaesestamisega sama rida – eestlaste välja surumist maalt;
– samal ajal tegeleb tänane võõrvõim aktiivselt Eesti ümberrahvastamisega vene/ukraina valdavalt venekeelsete immigratsioonimassidega; vastavalt nimetas viimane rahvaloendus põliselanikeks kõiki juba siin sündinuid ja Kaja Kallase teatas sellele uuele määratlusele vastavalt riigikogu infotunnis: „minu ilusas Eestis on eestlasi 85%“.
See programm, mida tänane euro-asevalitsus kirjeldatud tegevustega ellu viib, on uue maailmakorra ja WGSi neomarksistliku, totalitaristliku hegemoonia kehtestamine ja põlistamine. Kujundamisel on vaene, multikultuurne, rahvusetu ja segakeelne Eesti igas mõttes, ka igas senises Eesti maakohas.
Uues marksistlikus pöördes võõrandatakse eesti rahvalt riiklik pealisehitus – tõde ja õigus, ning aluspüramiid – isamaa ja emakeel.
KVINTESSENTS: Täna ei ole maa enam see tagala, kus eestlased kõigil varasematel sajanditel on elanud ja kus uued põlvkonnad on alati üles kasvatatud sõltumata sellest, millised võõrvõimud pealinnas on vaheldunud.
Eesti riik on praegu järjekordses suure nurdumise/murdmise etapis. Toimub Eesti ja inimeste elu täielik ja mastaapne murdmine uude olekusse, kust tagasi normaalsesse ellu ja eestlaste Eestisse tulek enam kunagi võimalik ei pruugi olla.
Tänane võim teenib eesti rahva võõrandamatute õiguste ja põlise vabaduse lõplikku murdmist ja eesti rahva tema enda põlisel kodumaal ära lõpetamist.
On selge, et kui see uusmarksistlik murdmine lõplikult teostub, on see EESTI SURM.
Ühtlasi on selge, et just praegu peame me viimset võitlust eesti rahvana, ühe Euroopa vanima põlisrahvana siin oma kodumaal ellujäämise nimel.
Me ei tohi seda võitlust kaotada! Lõpuni Eesti eest!
Ülla Vähk