Tallinnas võetakse lapse koolikoha määramisel lisaks vanemate soovile arvesse ka kodulähedust. Kuna järgmisest aastast õpetatakse kõikides esimestes klassides eesti keeles, siis nii mõnigi eesti laps võib saada koolikoha vene kooli, vahendab ERR.
“Tõepoolest, kui lapsevanem ei anna taotlust, siis loomulikult võib tekkida selline olukord, et eesti kodukeelega laps võib potentsiaalselt sattuda eesti keele õppele üleminevasse kooli. See ei ole välistatud,” ütles Tallinna abilinnapea Andrei Kante „Aktuaalsele kaamerale“.
Õismäe gümnaasiumi 1 b klassis õpib 30 last, kolmandik neist ei ole eestlased. Nendel lastel on kooli poolt ette nähtud lisa eesti keele tund nädalas ja vajadusel saavad nad keelt harjutada ka õpiabi tundides. Klassijuhataja Kristel Kippeli sõnul võiks sellistes klassides, nagu tal, olla lisaõpetaja, kes toetaks nõrgemaid õpilasi. Probleem on aga selles, et õpetajaid napib, rääkimata lisaõpetajatest.
EKRE hoiatas juba selle seaduse vastuvõtmise eel nende probleemide eest. Läinud aastal rääkis EKRE esindaja Jaak Valge, et kuigi rahvuskonservatiivid toetavad eestikeelsele õppele üleminekut, tuleks selleks luua teatud eeldused. Näiteks kogu avaliku ruumi muutmine eestikeelseks ja massiimmigratsiooni lõpetamine.
„Kui immigratsioon jätkub senises ulatuses kui viimasel viiel aastal – idaslaavi ja Aasia-Aafrika päritolu inimesi asub meile 4–6 tuhande võrra püsielanikuks rohkem, kui välja rändab –, siis on eestikeelsele õppele üleminekust vähe kasu,“ leidis Valge.
Muu hulgas julges ta kahelda, kas õppematerjalide ja õpetajate ettevalmistamine saavad täidetud.
„Igatahes oleme me vastu nn ühtse Eesti kooli mudelile, mil puhul eesti ja vene kodukeelega lapsed ja õpilased pannakse mehaaniliselt kokku. Me leiame, et see halvendaks eestikeelsete koolide õppekvaliteeti ja teeks eesti lastest lõimumise instrumendid, provotseeriks konflikte,“ lausus Valge.
Nüüd ongi kuri karjas. Ja tagantjärele saame – nagu ikka – tõdeda, et EKRE-l oli järjekordselt õigus, kuigi nad said poliitiliste konkurentide poolt kõvasti sarjata.
Riigikogu kiitis seaduse, mille alusel lähevad koolid üle eestikeelsele õppele heaks, mullu detsembris.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme pidas toona positiivseks seda, et seadusega on fikseeritud, et Eesti lähebki eestikeelsele haridusele üle. Samas ei pidanud ta tähtaegu realistlikuks.