08.01.2021
Kui tualettpaber veel defitsiit oli, siis nimetati selliseid väljaandeid peldikupaberiks. Pilt on illustratiivne.
Eesti Päevaleht tellis uuringufirmalt küsitluse, kus inimesi meelitati abielureferendumi teemal vastama tellijale sobivas suunas, juhib Facebooki Meediakriitika kommuunis tähelepanu MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi juhatuse liige Art Johanson.
Uued Uudised avaldab postituse täismahus:
Ajakirjanik Raimo Poom tutvustas 16.11.2020 avaldatud artiklis Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i korraldatud küsitlustulemusi, mille kohaselt peab enamik valijaid abielureferendumi korraldamist ebaoluliseks.
Konkreetne küsimus abielureferendumi vajalikkuse kohta, mida kodanikelt küsiti, oli järgmine:
“Võimuliit plaanib korraldada tuleva aastal referendumi, millega küsitakse, kas kodanikud peavad vajalikuks abielu mõistmist mehe ja naise vahelise liiduna. Perekonnaseaduse kohaselt tohib abielu sõlmida praegugi ainult mehe ja naise vahel. Kas teie meelest on tegemist NII OLULISE* riigielu küsimusega, mille jaoks üleriikliku referendumi korraldamine on õigustatud?”
*suured tähed on autori täiendus
Tegu on selgelt kallutatud küsimusega, mille puhul on loodud eeldus, et vastaja peaks referendumit mõttetuks. Sellele uuringule toetudes on avaldatud hiljem abielureferendumi vastaste poolt selget vastuseisu valitsuse plaanile.
Selliste küsimuste läbiviimise ja hilisema analüüsi abil luuakse endale sobiv narratiiv, mis ei baseeru ausatel eetilistel ja metodoloogilistel alustel. Küsimus on esitatud manipulatiivselt ja sellele eelnev selgitus loob õhkkonna, kus vastajale tehakse selgeks, et referendum on mõttetu.
Lisaks on kasutatud liigset rõhutatust “nii olulise” näol ehk mõjutab vastaja suhtumist, selle asemel on võimalik neutraalne küsimusepüstitus: “Kas teie teie jaoks on oluline rahvahääletuse korraldamine teemal…”.
Tellija tahte määrata endale vastused sobivas suunas peaks blokeerima siiski uuringuid läbi viiv ettevõte, sel korral Turu-uuringute AS, kes lähtub ESOMAR-i standarditest. ESOMARi standardite hulka kuulub üheselt see, et avaldatud informatsioon ei tohi olla eksitav.
Hetkel on tehtud selgelt mõjutusuuring (push-poll), millega üritatakse mõjutada avalikkuse arvamust endale sobivas suunas. Eesti Päevalehe tellitud uuringu küsimuse ambivalentsuse tõttu on nende tulemused eksitavad ja nende põhjal tehtud järeldused valed.
Eesti kontekstis pole mõjutusuuringud üldiselt tavapraktika ja loodetavasti suudetakse praeguse näite puhul teha asjakohased järeldused, et vältida tulevikus selliseid vigu.
Samas kui vaadata antud küsimust läbi teatava huumoriprisma, siis võiks vastupidiselt kallutatud küsimus välja näha järgnev:
“Võimuliit plaanib korraldada rahvahääletuse, kus küsitakse inimestelt, kas abielu peaks jääma Eestis mehe ja naise vaheliseks liiduks, et anda abielule täiendav kaitse. Samal ajal on Roheliste ja Eesti 200 eestvedamisel asutud abielu ründama ning kogutud üle 35 tuhande allkirja perekonnaseaduse muutmiseks, et abielu saaks sõlmida ka samasoolised inimesed. Rahvahääletuse “Jah” tulemuse korral ei saaks edaspidi Riigikogu samasooliste abielu seadustada. “Ei” tulemuse korral jääks võimalus samasooliste abielu seadustamiseks Riigikogus nagu tehti rahva tahte vastaselt kooseluseadusega 2014. aasta sügisel. Kui oluline on Teie arvates antud küsimuses rahvahääletuse korraldamine?”
Tõenäoliselt sellises suunas esitatud küsimuse puhul poleks teema jäänud ilma laiema kriitikata.
NB! Artiklist on tehtud ka väljavõte, kuidas küsimust on esitletud, kus vaatajale võib jääda ekslik mulje, et küsiti ainult viimast lauset, mis on paksendatud tekstina ja tegelikult küsitud küsimus on välja toodud ebaühtlases vormingus. Seega on isegi küsitluse esitlemisel kasutatud vormingulist ebaühtlust, mis viitab teadlikule eksitamisele.