Eesti Pank vähendas tänavuse majanduskasvu prognoosi 1,8 protsendile

Eesti Pank vähendas 2016. aasta majanduskasvu prognoosi 0,4 protsendipunkti võrra 1,8 protsendile; ohuks majandusele on tööturu ülekuumenemine.

Eesti Pank prognoosib Eesti tänavuseks majanduskasvuks 1,8 protsenti, järgmiseks aastaks 2,9 protsenti ning 2018. aastaks 3 protsenti. Detsembriprognoosiga võrreldes vähendas Eesti Pank tänavust majanduskasvu ootust 0,4 protsendipunkti võrra ja järgmise aasta prognoosi 0,2 protsendipunkti võrra, selgub Eesti Panga majanduskommentaarist.

Eesti majanduskasv kiireneb keskpanga hinnangul sel ja kahel järgmisel aastal tänu paremale väliskeskkonnale ja suuremale tootlikkusele. Kaubanduspartnerite nõudlus on viimasel poolaastal kasvanud varem prognoositud tempos ning andmed viitavad, et senine kasvuhoog jätkub.

Lähitulevikus laseb majanduskasvul kiireneda töötaja kohta suurem tööviljakus, sest täistööajaga töötavate inimeste tegelikult töötatud tundide arv on nõudluse paranemise ootuses ajutiselt vähenenud. Pikemas perspektiivis saavad suuremat tootlikust tagada üksnes investeeringud ja töötajate arendamine, mida peaksid toetama kasvu soodustav majanduspoliitika ja konkurentsivõime edendamine nii riigi kui ka ettevõtete tasandil.

Üksnes investeeringute mahu suurenemine ei paranda majanduse kasvuvõimekust, leiab Eesti Pank. Eestis on investeeringute suhe SKP-sse üks EL-i kõrgemaid, kuid tähelepanu peaks pöörama ka investeeringute struktuurile ja põhivara kasutamise tõhususele. Arendustegevusse suunatud investeeringute osakaal on Eestis üks EL-i väiksemaid. Samuti on tootmisressursside rakendatuse tase Eestis EL-i keskmisest madalam, mis tähendab et suhteliselt suurem osa soetatud põhivarast ja tehtud kulutustest on ebaefektiivne ega toeta kasvu.

Eesti majanduse maht ületab kriisieelse kõrgtaseme selle aasta keskel, kuid majanduse seisund erineb tollasest ajast märkimisväärselt, kuivõrd ettevõtete tootmsivõimsus ületab toonast pikemaajalist jätkusuutlikkuse taset umber 10 protsendi võrra ja majandus on tasakaalu lähedal.

Leebe rahapoliitika ja rahastamise kättesaadavus soodustavad panga hinnangul majanduskasvu, kuid kasvu pärsivaks teguriks on tööjõu piiratud hulk. Majandusarengu seisukohalt pole keskne küsimus kuidas suurendada tööjõu hulka, vaid kuidas olemasolevat tööjõudu senisest paremini rakendada.

Palgasurve ei ole taandunud ning tööjõukulud kasvasid ka selle aasta alguses ettevõtete kasumite arvelt. On võimalik, et ettevõtted on töötajate hoidmisel ja palkade tõstmisel lähtunud seni liiga optimistlikust nõudluse kasvu ootusest, mistõttu aeglustub edasine palgakasv märkimisväärselt, leiab keskpank.

Energia ja toiduainete kallinemine lõpetavad aasta teisel poolel kaks aastat väldanud deflatsiooni, kuid aasta kokkuvõttes püsib tarbijahindade tase eelmise aastaga võrreldes muutumatuna. Järnevaks kaheks aastaks prognoosib pank 2-3-protsendilist inflatsiooni ning suure osa hinnakasvust annavad maksutõusud. Hinnakasv aeglustab järgmisel kahel aastal tarbimise kasvu. Veel detsembris prognoosis pank Eesti tänavuseks tarbijahindade kasvuks 1,2 protsenti.

Eesti valitsemissektori eelarve jääb panga hinnangul järgnevatel aastatel tasakaalu lähedale. Siiski võib lähiaastatel tekkida surve piirata avaliku sektori kulusid, juhul kui majanduskasvu aeglustumise ja sellega kaasneva maksulaekumise kasvu aeglustumisega samaaegselt plaanib valitsus suurendada investeeringuid, mis siiamaani edasi lükkunud on.

BNS

Foto: Reuters