03.12.2020
Kolme aasta eest läks Siim Kiisler Isamaast akna alla
Praeguseks ripub õhus oht, et neli valitsuserakonna Isamaa saadikut blokeerivad EKRE abielureferendumi seaduseelnõu läbimineku, mis paneb küsima – kas Eesti poliitikas koalitsioonilepped üldse enam midagi ei tähenda?
Ega see ole ainult Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna mure – ussitamist on ju kogenud ka peamine opositsioonierakond, kellele koalitsioonikaaslased aastate eest väidetavalt noa selga lõid.
Kahjuks on just Reformierakond üks neist, kes ässitab Isamaa renegaate koalitsioonilepet hülgama, aidates sellega kaasa poliitilise kultuurituse kinnistumisele. See, et reeturlikkuse õhutamine kunagi neile endilegi uuesti lajatab, on enam kui kindel. Kuigi üks kogemus on Reformierakonnal olemas, jätkatakse teiste ässitamist teole, mis võttis neilt endilt võimu. Haugi mälu või mõistustviiv võimujanu?
Naastes praeguse võimuliidu koalitsioonileppe juurde tuleb meenutada, et EKRE soovi saada rahvahääletus teadsid ka partnerid, kes nõustusid sellega, nagu ka tähtajaga (koos kohalike valimistega), leppe allakirjutajad ja heakskiitjad olid samad inimesed, ja nüüd otsustavad neli neist alt ära hüpata? Kiisler, Lotman, Ladõnskaja ja Saaremäe, millal te olite siirad ja millal variserid?
Isamaa puhul tuleb praegu esile veel üks harukordsemaid juhtumeid Eesti poliitika ajaloos, kus rida poliitikuid hakkab lihtsalt heast peast oma erakonna vastu töötama. Seda on juhtunud teistelgi, aga siis on dissidendid enamasti erakonnast ja fraktsioonist akna alla kolinud, isamaalased aga jätkavad omade keskel ussitamist.
Kui EKRE peaks Isamaa süül referendumita jääma, siis on koalitsioonil raske jätkata. Oluline aga on ka see, et mis saab edasi. Kas koalitsioonilepetele sülitamine saabki uueks normaalsuseks? Jälk on see, et Isamaa, kes ei suuda tagada oma toetust valitsuspartneri ühele tähtsaimale, koalitsioonileppesse sissekirjutatud lubadusele, sai oma pensionireformile koalitsioonikaaslaste toetuse küll ja lõikab sellest poliitilist kasu.
Kui koalitsioonilepe enam ei pea, võtab kõige suurema kahju sisse niigi viie protsendi piiril võbelev Isamaa, sest ükski partner teda enam usaldada ei saa, liiga palju nuge on võimu nimel selgadesse loobitud. Reetureid ei päästa ka “Parempoolsete” nime taha varjumine, sest Kaini märk jääb Lotmanile, Ladõnskajale, Saaremäele ja Kiislerile kindlasti otsaette, viimasele veel eriti suurelt ja punaselt.