Kui jälgida erakondade reitingute kommenteerimist eri aegadel, siis peale teadur Martin Mölderi pole mitte keegi otsinud tõsiselt sidet Reformierakonna ja Eesti 200 vahelt, kuigi ühendatud anumate põhimõte on selgelt nähtav. Ometigi tehakse nägu: “Oo, huvitav fenomen!”
Kuni Ukraina sõda polnud, oli käpardliku Kaja Kallase ja Reformierakonna maine maas ja nende toetusprotsent langes alla 20, samas kosus Eesti 200 sedavõrd, et jõudis oma teisele poolele lausa kandadele. Viimase Norstati uuringu järgi oli RE populaarsus 34 protsendi peal, aga Eesti 200-l kõigest 9,9.
Nagu öeldud, väldivad poliitikud ja politoloogid kõigest hingest nende kahe vaatlemist ühena, kuigi on selge, et Eesti 200 on süvariiklik projekt, vältimaks Reformierakonna lõplikku võimult tõukamist. Veel enam – Eesti 200 on valmis vorbitud selleks, et tekitada poliitoravatele “Gruz 200”-st uus koalitsioonipartner. Globalistide koalitsioon koos vasakpoolsete sotsidega oleks Eesti sama hukatuslik, kui oli 1940. aasta juunirevolutsioon.
Postimees kirjutabki: “Kui homme toimuksid erakorralised valimised, võidaks valimised kindlalt Reformierakond. Tõenäosus, et potentsiaalne koalitsioon Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside vahel saab riigikogus vähemalt 51 kohta – see on vajalik miinimum valitsuse moodustamiseks – on 88,6 protsenti. Sellised arvud annab sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) asutaja Tarmo Jüristo loodud valimistulemuste ennustamise mudel.”
Sellise variandi kohta sobib väga hästi üks kommentaar sotsiaalmeedias: “Eestit on ootamas palju suurem õnnetus, nimelt näitavad toetusprotsendid, et peale järgmisi valimisi teevad Eestis koalitsiooni reform, sotsid ja E200. Siis hakkab Eesti nägema sellist piina, mida ta pole näinud terve teise taasiseseisvumise aja ning on täiesti kindel, et too Eesti, mis sealt välja tuleb, on veel sallimatum kõige selle suhtes, mis valitsusest teisiti arvab. On vihakõneseadus, mis tähendab, et paljudel pannakse trahvi ja vangla ähvardusel suud üldse kinni, inimeste vabadusi piiratakse julmalt, aga seda tehakse ikka vabaduste juurde andmise nime all, jne. Vot siis on aeg nutta, nutta oma maa ja rahva pärast, mis on asunud surma teele.”
UU