Allakäik ei ole siiski kõikehõlmav. Veikko Tihvan krooniti Itaalias Rio Salsos peetud FITASC Compak Sporting maailmameistrivõistlustel maailmameistriks. Tihvan tabas kahesajast märgist 197 ning jagas esikohta mitmekordse maailma- ja Euroopa meistri, prantslase Charles Bardouga. Ümberlaskmises oli eestlane parem ühe märgiga. Tegemist on Eesti jahilaskmise ajaloo ühe suurima triumfiga.
See võit ei tulnud tühjale kohale. Eesti laskmise traditsioon ulatub aastakümnete, kui mitte sajandite taha. Täpne silm, rahulik närv ja loomulik side relva ning loodusega on olnud eestlastele omased juba Vabadussõja aegadest, Kaitseliidu traditsioonidest ja põlvkondade vahelisest salakütikultuurist.
Pärast iseseisvuse taastamist on Eesti laskurid korduvalt tõestanud, et väike rahvas suudab maailma tipus silma paista just niisugustes distsipliinides, mis nõuavad nii füüsilist vastupidavust kui ka vaimset sitkust.
Jahilaskmine on eriti puhas näide eesti spordikultuurist – see ei ole kohitsetud olümpialaskmine, vaid ala, mis austab jahimehe oskusi, kiiret otsustusvõimet ja loomulikku keskkonnatunnetust.
Tihvani edu liitub nende eesti laskurite reaga, kes on aastate jooksul Euroopa ja maailma võistlustel poodiumikohti saavutanud. Need võidud ei ole juhuslikud, vaid tulemus pikaajalisest süsteemsest tööst, klubide panusest ja sellest ehedast Eesti maamehest, kes tunneb relva nagu oma viit sõrme.
Just sellist ajaloolist perspektiivi pakub Jaak Valdre raamat “Eesti laskesport Argentiina karika valguses”. Mahukas teos räägib meie suurimast spordisaavutusest 20. sajandil: Eesti vabapüssimeeskond võitis Argentiina karika – laskemaailma prestiižikaima rändauhinna – 1937. ja 1939. aastal. See on lugu raskest tööst, traditsioonist, vaimsest tugevusest ja sellest, kuidas eestlane suudab ka kõige raskemates tingimustes esile tõusta.
Soovitame seda raamatut soojalt igale eestlasele, kes hoiab au sees relvakultuuri, jahindust ja rahvuslikku sporditraditsiooni. Praegusel ajal, mil paljud vanad väärtused on surve all, tuletavad see võit ja raamat meelde lihtsat tõde: Eesti tugevus seisab üksikisikus, kes on valmis treenima, kannatama ja võitma.
Täname Veikko Tihvanit. Sellised hetked kasvatavad rahvuslikku uhkust ja annavad noortele eeskuju. Eesti kuulsusrikas laskmine elab ja areneb edasi. Püss on inimese parim sõber.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 24.08.2026