31.01.2021
Hõbeseeklid eesti rahva reetmise eest.
“Info tekitamise kiirus ja sellega üleküllastamine annab suurepärase võimaluse olulist vähendada ja mitteolulist võimendada, tekitades seeläbi ühiskonnas illusioone, mille eesmärk on kujundada avalikkuse arvamust soovitud suunas.
Eesti rahvas oli 12. jaanuaril 2021 alguse saanud ja sellele järgnenud päevadel tunnistajaks vasakpoolsete võimupöördele. Võimupöörde algusfaasis astus peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) vabatahtlikult tagasi, mille tulemusena kukutati võimult nii Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) kui ka Isamaa erakond. Kohe peale EKRE ja Isamaa erakonna võimult kukutamist moodustasid Keskerakond ja Reformierakond kiiresti liberaalse võimuliidu, kus vannuti truudust liberalismile ehk vabameelsusele ja subjektiivsele moraalile.
Peaministriametist tagasiastumise protsessis kuulutas Jüri Ratas (Keskerakond) peavoolumeedia abil: ”Kindlasti ei pea ma õigeks, et meil tulevad suured poliitilised algatused”, mida võib käsitleda ka märguandena Keskerakonna fraktsioonile, kes jätsid Riigikogus toimunud abielureferendumi toetuseks lõpphääletusel hääletamata. Sellega nurjati lõplikult EKRE poolt kevadeks kavandatud abielureferendum küsimusega “Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?”
Mäletatavasti rõhutas ka Euroopa Liberaalsete Parteide Ühenduse (ALDE) aseesimees Annelou van Egmond, et Keskerakond peab ühemõtteliselt tagama, et esiteks see abieluteemaline rahvahääletus ei toimuks ja kui toimub, siis võitlema selgelt ”ei” tulemuse nimel koos teiste liberaalsete jõududega.
Kus oli ja on aga ühiskonna valvekoerteks peetav ajakirjandus, kes peaks reeturlikku võimupöörde sündmust nähes ja kuuldes, mitte ainult hambutult haugatama, vaid kõva häälega haukuma ja ulguma, et ühiskond ometi ärkaks ja mõistaks sellise tegevuse avalikult ühemõtteliselt hukka ja võtaks tarvitusele abinõud tekkinud probleemolukorra lahendamiseks? Paraku peavoolu ajakirjanduses valvekoeri enam ei ole, sest ühiskonna valvekoerad on asendatud konnadega, kes mõnulevad peavoolu meediakatlas aeglasel tulel soojaks aetud vees ja naudivad vabameelsete eluhüvesid, kuniks on liiga hilja.
”Tuleb aeg, mil vaikus on reetmine.”, Martin Luther King Jr. Vietnami sõja teemal, “A time comes when silence is betrayal.”
Unistus vabadusest ja iseotsustamise õigusest on olnud meie rahva hinges aastasadu. Samas, ajalugu iseseisva rahvana ja riigina on olnud meil väga lühike ja kahjuks pigem kurb kui õnnelik – täis rohkesti rahva reetmist, kus reetjateks lisaks välisvõimudele on olnud peamiselt eestlased ise, kuid reedetuks ja kannatajaks on olnud alati eesti rahvas. Igasugune katse tõusta ühtse ja eestimeelse rahvana ning võidelda suveräänina suveräänse ja eestimeelse Eesti riigi järjepideva kestmise eest, on meie rahva reeturliku vähemuse poolt ikka ja jälle siin kanda kinnitada sooviva ja kontrolliva võõrvõimu teadmisel või toetusel maha surutud.
Teadaolevalt ajalugu kordab ennast. Loomulikult, mitte alati üks ühele, sest mineviku ja oleviku vaheline aegruum on muutunud, sh ka inimesed. Kuid on midagi, mis aegruumis ei muutu: need on Jumala poolt antud moraalsed absoluudid ja väärtuspõhimõtted; samuti valelikkus ja reeturlikkus saavad alati karistatud. Jaanuari võimupöördega seoses tajutakse nn déjà-vu tunnet, kus olevikus toimuv/toimunud sündmus on juba minevikus asetleidnud ja on jõudnud taaskord meie aega nagu ringlainetus, mis tekib mingi eseme vette viskamisel ja levib ning mõjutab oma teel kuni miski selle mõju summutab. Iseasi kas oskame ja tahame seda kõike märgata ning enestele tunnistada.
Paraku kui võrrelda esimest ja tänast Eestit, siis näeme mitte demokraatia järjepidevust, vaid reetmiste järjepidevust.
Meenutame.
1934. aasta riigipöördes kui ka 2021. aasta võimupöördes on silmnähtavaid sarnasusi. 1934. a. märtsi riigipöörde eesmärk oli takistada ja nurjata rahva seas väga populaarse Eesti Vabadussõjalaste Liidu kandidaadi Andres Larka saamine riigivanemaks; 2021. a. jaanuari võimupöörde eesmärk oli ilmselgelt rahva seas populaarse EKRE kui tänase eesti- ja vabadusemeelse erakonna võimult tõrjumine ja nende poolt korraldatava abielureferendumi nurjamine. Laiemalt oli ja on vasakpoolsete ja liberaalide võimupöörde eesmärgiks takistada Eesti Vabariigi põhiseaduses määratletud moraalseid, rahvusriigi ja demokraatlike põhimõtteid ja ideaale kandvate poliitikate teostamine.
Nii nagu 1934. a. märtsi riigipöördes, nii ka 2021. a. jaanuari võimupöördest lõikasid kasu vasakpoolsed, rahvusmeelsete vastased – maavanem/president, jõustruktuuride ladvik, vasakpoolsed poliitilised jõud – kõik, kes unistavad Eestist kui liberaalse vormiga geograafilisest piirkonnast, ja kes vihkavad mõtet Eestist kui moraalsetele absoluutidele rajatud suveräänsest ja demokraatlikust eestlaste rahvusriigist, mis on avatud, sõbralik ja kus on turvaline elada.
Kui 1934. a. riigipöörde ja 2021. a. võimupöörde vahel on nii mitmeid sarnaseid seoseid, siis millele tuginedes saame väita, et 2021. a. võimupöörde jätkusündmused ja põhimõtted on erinevad 1934. a. riigipöörde omadest? Teame, et 1934. a. riigipöörde käigus fabritseeriti rahvusmeelstele juhtidele ja aktivistidele süüdistusi, neid vangistati, rahvusmeelsete poliitiline tegevus keelustati ja ühiskonnas kehtestati nn ”vaikiv ajastu”.
Oma olemuselt tähendab see sama, mida Reformierakond ja teised liberaalsed jõud soovivad saavutada Euroopa Liidu vihakõneseadusega ehk teisisõnu, 2021. a. liberaalide-vasakpoolsete vihakõneseadus on Pätsi 1934. a. ”vaikiva ajastu” moodsam ja progressiivsem vorm. Teame, et 1934. a. riigipöördele järgnenud perioodil loodi rahvale illusioon Eestist kui iseseisvast ja iseotsustavast rahvusriigist, kuid peale riigipööret kulus vaid kõigest 6 aastat, kui näiline iseseisvus lõpuks kokku kukkus ja Eesti Vabariik kadus maailmakaardilt.
Minevikus, jõustruktuuride ladviku ja riigijuhtide koostöös oma rahva ja riigi reetmist ei tohi unustada. Enesepettus, et kuna aeg on teistsugune ja minevikulaadseid võimupöördeid neile omaste järelmitega ei saa enam juhtuda; pealegi oleme ju NATOS, Euroopa Liidus jt rahvusvahelistes ühendustes, maksab varem või hiljem valusalt kätte kogu rahvale.
Kui riigijuhtide ja jõustruktuuride ladviku koostöös planeeritakse ning korraldatakse Eestis võimupöördeid ka tänasel päeval, siis olgem samuti valmis, et eelpool kirjeldatud tegude tagajärjed on meie rahvale ja riigile sarnased nendega, mis said osaks meie eelkäijatele 1934 – 1940 ja nii edasi. Tuletagem ka meelde, mis oli 1934. a. riigipöörde planeerijate ja korraldajate saatus.
Sageli räägitakse, et küll aeg parandab haavad. Kui see nii oleks, küll oleks tore. Tõde on see, et aeg ei paranda haavu. Aja ajooksul võime küll unustada ja meid negatiivselt mõjutavad sündmused jääda varju, kuid nende mõju meie elus ei kao. Negatiivsetest minevikusündmustest ja vigadest tekitatud probleemide ja tekkinud olukordade lahendamisega tuleb tegeleda täna. Sama muster ja põhimõte kehtib ka riigi tervise ja eluloo kohta.
Me ei tohiks Kõigeväelise Issanda antud moraalsete absoluutide ja rahvusriigi põhimõtetega mängida vene ruletti. Igasugune katse hävitada rahvusidentiteeti ja reeta ning lammutada meie Põhiseadust ning selle vundamendiks olevat rahvusriigi ja kristlikke väärtuspõhimõtteid, maksab meie rahvale kurvalt kätte.
Iisraeli rahvale Issanda poolt läbi prohvet Jeremija antud sõnum on aktuaalne ka eestlastele ja kõigile rahvastele Eestis.
Tark on, kes võtab Issanda hoiatust kuulda ja teeb Tema sõnade järele.
Piibel, Jeremija raamat, peatükk 25 salmid 5 ja 6:
”Pöördugu ometi igaüks oma kurjalt teelt ja oma kurjadest tegudest, siis te jääte elama maale, mille Issand on andnud teile ja teie vanemaile muistsest ajast igavesti! Ja ärge käige teiste jumalate järel neid teenides ja kummardades, ja ärge pahandage Mind oma kätetööga, siis Ma ei tee teile kurja!”
Valver Kõrgemäe