16.01.2018
26941146_973359652828297_926807862_n
Eesti piir on kui Tallinna linn, mis Ülemiste vanakese uputamisähvarduse tõttu kunagi valmis ei saa. Erinevate Eesti valitsuste oskamatus praegust ajutist kontrolljoont korralikult toimiva piirina välja ehitada pole siiski seotud mingite legendidega ega ka lootusega taastada kunagi tõeline Tartu rahu järgne riigipiir, vaid on pigem saamatuse tagajärg, mis sunnib ikka ja jälle midagi uuesti alustama.
Eesti ja Venemaa kontrolljoone Eesti-poolse piiririba väljaehitamiseks ei piisa kümne meetri laiusest maaribast ja seetõttu tuleb riigil uuesti alustada keerulisi läbirääkimisi maaomanikega maa juurdeküsimiseks, edastas rahvusringhäälingu uudistesaade “Aktuaalne kaamera”. Neid maaomanikke, kelle maad jäävad piiririba alla, on kokku 110. Kelle käest ja kui palju täpselt maad juurde vajatakse, ei ole veel teada. Praegu on vastav seaduseelnõu läbinud esimese lugemise, tehtud on kõik muudatusettepanekud ning seadus ootab teist lugemist, vahendab BNS.
Riigipiiriseadus, kus sätestatakse piiririba laiuseks kuni kümme meetrit, on aastast 1994, mil nähti seda, et piiriribale peab mahtuma mahamärgitud piir ja patrullrada. “Keegi ei osanud 1994. aastal mõelda selle peale, et me 21. sajandil ehk aastal 2018 oleme nii tehnoloogilised nagu täna. Nüüd näitas projekteerimine meile väga selgelt kätte, et nii efektiivseks ehitamiseks kui ka kvaliteedi saavutamiseks meil sellest ei piisa, kui me saame ainult kümnel meetril liikuda,” ütles politsei- ja piirivalveamet integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme.
“Ega väga palju üle 40 meetri seda piiririba ikkagi ehitada ei tule. Kui laias laastus öelda, siis 20 meetrit võiks olla see, kuhu mahuks ära piirimärgistamine, patrulltööd, vajalikud aiad ja siis oleks vaja veel ohutustooni. Võtame lihtsa näite — et ei kukuks metsast puud aia peale, ei kukuks valvetehnika peale,” ütles siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna juht Janek Mägi. Ta selgitas, et praegu on kogu piiriprojekti peale planeeritud kokku üle 70 miljoni euro. Seda, kui palju maa juurdeostmine piiririba ehitust kallimaks muudab, ei osanud Mägi täpselt öelda.
“Kui mõtleme maa juurdeostmist, siis praegu seda pannakse alles loodusesse ja meie hinnangul tuleb 130 kilomeetri peale juurde osta umbes 100 kuni 200 hektarit, mida ei ole väga palju. Maa hindamist ei ole veel läbi viidud. Tänaseks oleme maid võõrandanud suurusjärgus 300 000 euro eest,” rääkis ta. Mägi kinnitas, et kõik seni idapiirile paika pandud piiripostid jäävad oma kohale. Samuti ei ole tema sõnul vaja igalt poolt hakata metsa raadama.
Kunagine siseminister Hanno Pevkur andis 2015. aasta 12. novembril väliskomisjonile ülevaate Euroopa Liidu välispiiri väljaehitamisest. Tollal ütles ta, et piiri väljaehitamine on pikk protsess, kuid on lootust, et Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks saavad tehnilised rajatised valmis. Uued läbirääkimised maaomanikega lootuste täitumisele küll ei osuta. Tõsiasi, et tehnilised vajakajäämised avastati alles nüüd, vihjab sellele, et asjaga seotud ametkondadel puudub võime probleeme ette näha, seda enam, et töö piiririba laiendamisel käib juba mitmeid aastaid.