30.07.2018
Eestlaste jaanituli Soomes.
Eesti on juba 27 aastat niivõrd-kuivõrd taasiseseisev, kuid riigist lahkujate vastu pole kunagi eriti huvi tuntud.
Eriti oli see argipoliitikaks Reformierakonna Ansipi ja Rõivase valitsuste ajal, mil rändas välja kõige rohkem Kalevipoegi ja ega nende vastu praegugi huvi tunta – pigem tuuakse siia “odavaid” ukrainlasi. Mingil ajal algatatud talentide kojutoomise projekt sumbus kiiresti, sest peale kõlavate sõnade ju selle taga midagi polnudki.
Ega Ratase valitsuse välismaale kadunud eestlastest samuti eriti hooli, aga ilmselt hakkab selgusetus riigile juba pinda käima. Nimelt kirjutab Postimees, et tööandjad ja ülikoolid peavad hakkama rahvastikuregistrisse aadressi täpsusega edastama andmeid välismaal töötavate ja õppivate inimeste kohta. Jutt käib inimestest, kes on sisse kirjutatud Eestisse, aga keda siin reaalselt pole, sest nende elu on mujal.
Selline kohustus tekib uuest aastast, mil jõustuvad rahvastikuregistri seaduse muudatused. Registrisse märgitakse nende “viibimiskoht”, kes õpivad või viibivad välismaal töölähetuses kauem kui kolm kuud.
Enamikule jääb selline nõue mõistmatuks. Ülikoolid ütlevad seepeale, et neil on välismaale tööle ja õppima läinud inimeste meiliaadressid olemas, ja muud polegi toimivaks suhtluseks vaja. Tööandjad aga leiavad, et halduskulud on niigi suured ning see nõue tähendab ettevõtjale lisakulu ja täiendavat bürokraatiat.
Siseministeeriumi kinnitusel ei muuda viibimiskoht rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmeid. Seega ei muutu ministeeriumi kinnitusel sellest ka inimesele osutatavad avalikud teenused, mis on seotud elukohaga. “Viibimiskoht tuleks rahvastikuregistrisse kanda täpse aadressina, sest vaid nii tagab see inimesega hõlpsama kontakti,” sõnas siseministeeriumi pressiesindaja.
Seega siis tahab riik, et välismaal viibiv Eesti inimene oleks bürokraatiamasinale kättesaadav, muud midagi. Talentide ja üldse oma inimeste kojutoomisega pole sel mingit pistmist, vasakvalitsus ei soovi eestistuvat riiki, ettevõtjatele aga on odavad slaavlased armsamad. Mida annab Eesti valitsusele see, kui ta teab, et inimene elab aadressil New York, Manhattan, Midtown, 142. Avenue (aadress on välja mõeldud – toim.)?