24.07.2021
Eesti kaitseväelane Malis – kas ta ei peaks hoopis Vene piiri jälgima?
Liitlaste huve hülgav USA-Saksamaa Nord Streami kokkulepe, venelaste Zapad-õppus, rändekriis Leedu-Valgevene piiril ja mitmed muud rahvusvahelised tegurid nõuavad Eesti keskendumist oma maa kaitsmisele, PortoRollo valitsus aga saadab kaitseväelased hoopis mujale julgeolekut kindlustama.
Viimased uudised ütlevad, et raskest olukorras hoolimata saadab valitsus kaitseväelased ilma mööda laiali.
BNS vahendab: Kaitseministeerium on saatnud kooskõlastusele eelnõu, milles küsib kuni 2022. aasta 31. detsembrini riigikogult mandaati osalemaks tuleval aastal Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväes kuni 24 kaitseväelasega, selgub eelnõude infosüsteemis avaldatud dokumendist.
Kaitseministeerium saatis kooskõlastusele eelnõu, milles küsib järgmise aasta lõpuni riigikogult mandaati osalemaks tuleval aastal vajadusel kuni 80 kaitseväelasega NATO reageerimisjõudude NRF koosseisus ning kuni 200 kaitseväelasega NATO valmidusinitsiatiivi koosseisus, selgub eelnõude infosüsteemis avaldatud dokumendist.
Sel nädalal lõppes jalaväerühma BKN-10 Estpla üheksa nädalat väldanud välisoperatsioonieelne väljaõpe, kus valmistuti ühes Tapal paikneva liitlaste lahingugrupi koosseisus teeniva Prantsusmaa üksusega septembris algavaks teenistuseks Malis.
Kaitseministeerium on saatud kooskõlastusringile eelnõu, millega küsib riigikogult mandaati saata Mosambiiki, Euroopa Liidu väljaõppemissioonile EUTM Mozambique kuni viis kaitseväelast. Eelnõu seletuskirjast selgub, et Eesti plaanib missioonile saata kaks kaitseväelast: ühe väljaõppeinstruktori ja ühe staabiohvitseri.
Kaitseministeerium soovib Malis teenivate eriüksuslaste operatsiooniala laiendada ka naaberriigi Nigeri territooriumile. Ministeerium plaanib pikendada kuni 75 kaitseväelase kasutamise Prantsusmaa juhitud sõjalisel operatsioonil Malis ja Nigeris tuleva aasta lõpuni.
Lõpule on jõudmas äpardunud NATO missioon Afganistanis ja tundub, et ka Barkhane Lääne-Aafrikas jookseb kokku – miks on Eestil vaja osaleda sõdades, mis kuhugi ei vii?
Praegu on vaja keskenduda idapiiri kaitsmisele – kui rändekriisi jõuab Leedust Eesti piirideni, tuleb nii tarasid püstitada kui ka migrante tõrjuda. Saksamaa ja USA sobingud Putiniga gaasijuhtme osas lubavad karta halvimat – nemad oma investeeringute vastu sõdima ei hakka, vaid üritavad Kremli hübriidsõja korral konfliktist eemale jääda.
Kui Venemaa 2008. aastal Gruusiat ründas, istus nende sõjalise kogemusega üksus Afganistanis ega saanud oma kodumaa eest seista, sest polnud kojutoojat. Ka Eestiga võib juhtuda see, et idapiiril toimuvast rünnaku kohta loevad meie kaitseväelased internetist, viibides ise Malis Gaos.
Julgeolekulist olukorda kommenteerib EKRE poliitik Urmas Reitelmann: “Bideni kapitulantlik poliitika nõrgestab Poolat ja Ukrainat ning õõnestab maad NATO alt. Venemaa saab enda käsutusse tohutult võimsa relva Saksamaa ja Euroopa vastu, mida ta kriisi korral kõhklematult kasutab. Arulage USA president on julgeolekuoht kõikidele liitlastele, eriti Balti riikidele. Oleks ülimalt naiivne arvata, et Kreml jätab vähimagi nõrkuse enda kasuks pööramata.
ERRis portaalis antud usutluses KGB agendile Kristjanile ütleb KL ülem Ühtegi, et suurim oht Eestile peitub kaitsetahte kadumises. Puzzletükke kokku pannes saame tegelikult üsna koleda pildi. Liitlased reetnud USA ei tekita lootustki, et veel Trumpi ajal meie ainus arvestatav sõber appi tuleks, lisaks ei vii oma nahka turule mitte ükski tervemõistuslik patrioot, et katta poliitilise politsei ja prokuratuuri abil võimule pääsenud rahapesijate ja sarivaraste valitsuse ministrite põgenemist välismaale. Pilt on tegelikult ütlemata kehv.”