18.12.2022
Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi tagasihoidlikkus Ukraina abistamisel ja soov hoida läbirääkimisteks Venemaaga uksed lahti peaks ka Eesti “pistrikke” maha jahutama.
Eesti meedias avaldatud seisukohad, et Eesti peab olema valmis sõja üleviimiseks Venemaa territooriumile, on teravas vastuolus siinsetele võimumeestele alati “eeskujuks” olnud Saksamaa seisukohtadega, kes on ettevaatlik Ukraina abistamises ja hoiab lahti uksi läbirääkimisteks Kremliga.
Saksamaa kantsler Olaf Scholz ütles intervjuus Saksa ajalehele Süddeutsche Zeitung, et riik ei kavatse saata ka 2023. aastal Ukrainasse tanke. Scholzi sõnul toetab Saksamaa kindlalt Ukrainat ja jätkab näiteks tankitõrjehaubitsate tarnimist, kuid tänapäevased tankid edaspidi vahendite valikusse ei kuulu.
Scholzi valitsust on pikka aega kritiseeritud liigse ettevaatlikkuse ja soovimatuse pärast toetada Ukraina sõjategevust Venemaa vastu.
Samas intervjuus ütles Scholz ka seda, et Saksamaa peab ära hoidma Venemaa ja NATO vastasseisu. Tema sõnul ei tohi Saksamaa lasta kõnelustel Venemaaga katkeda, isegi, kui selleks on väike võimalus.
“Kui me ei suhtle, siis on tõenäosus, et Venemaa sõja lõpetab, veelgi väiksem,” ütles ta. Scholzi hinnangul on vaja Kremliga rääkimist jätkata, et lõpetada Venemaa sissetung ja taastada Ukraina territoriaalne terviklikkus. (ERR)
Scholzi positsioon Ukraina abistamises kahtlemata ei soosi seda, et Ukraina jõuaks positsioonidele, mis sunniksid Kremli läbirääkimistele. Kantsleri arvamus Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamise osas aga on ülinaiivne – Venemaa ega tema eellane NSV Liit pole kunagi tagasi andnud ühtegi okupeeritud territooriumi ja kohe kindlasti ei anna ta vabatahtlikult tagasi näiteks Krimmi.
Mis aga puutub Eesti poliitikutesse, “ekspertidesse” ja sõjaväelastesse, kes räägivad Venemaa ründamisest, siis selle taga on on “väikese koera sündroom” (kes julgeb suure koera juuresolekul vihaselt klähvida) ning ennekõike valimiste saabumine – nähes, kuidas Kaja Kallas on Ukraina sõjaga endale poliitilist kasu lõiganud, kasutavad teisedki võimupoliitikud Venemaa suunal karme hoiakuid. Kuigi Eesti sõjaline doktriin näeb ette pigem Eesti kaitsmist kui Venemaa ründamist.
Meie poliitikud ja sõjaväelased peaksidki sõjakaid avaldusi tehes arvestama, et meie suuremad liitlased NATO-s ei taha väga sõdida, nagu tõestas ka Scholzi intervjuu – nii võib “väike klähviv koer” avastada, et suurem koer on selja tagant minema jalutanud ja hammustama peab üksi.
Kui aga rääkida Scholzist, siis Uued Uudised ei jaga tema tõrksust Ukraina kaitsevõimekuse tõstmise osas – NATO peaks andma Ukrainale sellise võimekuse, et Kremli katsed hävitada Ukraina energeetikastruktuurid saaksid tagasi löödud. Paraku on Saksa naiskaitseministrid alates Ursula von der Leyenist Bundeswehri laostanud.
Uued Uudised