Eesti teeninduses võimutsevad umbkeelsed

Orientalist ja ühiskonnategelane Peeter Espak kommenteerib sotsiaalmeedias Bolti rendiautode pealesurumist ja oma jutus on ta puudutanud ka kõnealuse firma juhtide umbkeelsust.

“Varssavis küsin hindust Bolti taksojuhilt, et kas nad peavad ka poola keelt oskama, ise suhtlesime inglise keeles. Immigrant ütles, et ikka peavad oskama poola keelt, et see on ju Poola. Kuidas teisiti oleks võimalik. Edasi kiitis riiki ja ütles, et hea ja turvaline koht, talle meeldib.

Tallinnas sel suvel tekliga Laulupeolt tulles sama asutuse autos – venekeelne ropendav ja üleolev sõim, mida ei hakka siin ära tooma, sest avalikult ei tohi ropendada. Hui-tüvi oli küll levinuim. Tartus eelmisel suvel seletab aga sama asutuse juht vene keeles, et tema olla Eesti abhaas ja tema ei näe ühtegi põhjust eesti keele õppimiseks, sest seda lihtsalt pole vaja.

Kõikide juhtumite puhul mitmekesi taksos eri inimestega – et pole mitte ilukirjanduslikud väljamõeldised, vaid süstemaatilised juhtumid pärist elust. Kuidas on see üldse võimalik – ja miks mujal on asjad teisiti?” kirjutab Espak.

Lääne-Euroopa on migrantidest üle ujutatud ning sellest on tekkinud tohutult probleeme, aga üks asi on seal siiski märgatav – teeninduses räägivad migranditaustaga töötajad peaaegu alati riigikeelt, olgu see siis saksa, prantsuse või flaami keel.

Eestis ei räägi riigikeelt ei aastaid siin elanud venelased, ukrainlastest uusmigrandid ega ka mustad ja tõmmud kullerid-taksojuhid. Riigikeelt lihtsalt eiratakse. Kuigi Eesti liberaalidest valitsejad koogutavad Euroopa suurte ees, ei ole nad kahjuks üle võtnud seal kasutatavat sundi riigikeele selgeksõppimiseks. Seda saab seletada vaid orjameelsuse ja omaenda keele häbenemisega, mistõttu riigikeele oskust ei nõuta ka võõrastelt.

Uued Uudised