Eesti toiduhinnad võivad peagi võrdsustuda Soome ja Rootsiga

Valetajate valitsus on Eesti kõigi näitajate osas põhja viinud ja negatiivseid uudiseid aina lisandub.

Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul võib toiduainete hinnatase Eestis 2024. aastaks võrdsustuda Soome ja Rootsiga.

Samas ei ole ega saa ka pärast käibemaksu tõusu Eesti ökonomisti sõnul kõige kõrgemate toiduhindadega riigiks Euroopas. Kõige kallim on toit Šveitsis, Islandil, Norras ja Taanis.

Keskmine hinnatase on sealjuures püsinud juunikuust alates enam-vähem samal tasemel. Aastaga on keskmine tarbimiskorv kallinenud 4 protsendi võrra. Järgnevatel kuudel peaks Elmiku hinnangul aastane hinnatõus jääma 5 protsendi juurde.

Aasta lõpus kergitavad hindu järgmise aasta algul jõustuvad maksutõusud. Selle aasta kokkuvõttes tõusevad hinnad Swedbanki hinnangul 10 protsendi võrra ja kõige suurem osa selles on toidu kallinemisel.

Viimase kolme kuuga on toit odavnenud 3 protsendi võrra. “Köögivilja ja kala hind on langenud, samas on piima, leiva ja liha hind jäänud samaks või veidi kasvanud. Toidu maksumus on viimastel kuudel kahanenud ka naaberriikides. Tooraine ja energia on odavnenud ja konkurents vähenenud ostujõuga tarbijate püüdmiseks tugev – see toob ka hinnad alla,” selgitas Swedbanki vanemökonomist.

Elmiku sõnul on kogu majanduses hinnatõusu ootused vähenenud. “Tööstus- ja ehitusettevõtted ootavad müügihindade langust. Teeninduses ja kaubanduses oodatakse küll hindade tõusu, aga väiksemas ulatuses kui varasematel kuudel,” märkis ta.

Swedbanki prognoosi järgi tõusevad hinnad järgmisel aastal 4 protsendi võrra. Pool hinnatõusust tuleb käibemaksu ja aktsiisimaksude tõstmisest. (BNS)