Kuigi valitsus soovib õpetajate streiki järeleandmatusega kokku jooksutada, võib see viia hoopis selleni, et tööseisak haarab endaga kaasa üha suuremat osa ühiskonnast.
Haridustöötajate liit peab läbirääkimisi ettevõtjate ja ametiühingutega, kes on avaldanud soovi õpetajate streigifondi rahaga toetada – see tähendaks, et õpetajad saaksid streikida pikemalt, muretsemata, kuidas leib lauale saada.
Haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri sõnas, et viimase nädala jooksul on nende poole pöördunud ametiühingud, eraisikud ja ettevõtjad küsimusega, kuidas saaks streigifondi toetada.
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA) avaldab toetust streikivatele õpetajatele, märkides, et riik, kes ei panusta piisavalt haridusse, panustab peatselt vanglatesse.
“Tulenevalt asjaolust, et valitsus ei võta õpetajate poolt esitatavaid nõudeid piisavalt tõsiselt ja poliitikud on juba kümnekonna aasta jooksul andnud pedagoogidele ja avalikkusele katteta lubadusi, siis tuleb ühiskonnal ühismeelselt koonduda ning veenda valitsejaid, et nii jätkata ei saa. Õpetajate streik peab lõppema vettpidava ja soovitavalt pikaajalise kokkuleppega riigi ning haritlasi esindava ametiühingu vahel,” leiab meremeeste ametiühing.
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing toetab õpetajate nõudmisi 100 protsenti ja kavandab toetusaktsioone kuni toetustreikideni välja. EMSA esimees Jüri Lember märkis, et selle asemel, et tõsta pedagoogide töötasu tööjõuturul konkurentsivõimelisele tasemele, mis meremeeste hinnangul ei ole 120 protsenti Eesti keskmisest, vaid noorte ja elukutse valiku ees inimeste puhul vähemalt kaks Eesti keskmist palka, uputatakse näiteks sadu miljoneid tarbetusse Rail Balticu raudteetrassi läbi soode ja rabade.
Paljudes lasteaedades ja huvikoolides algab kolmapäevast haridustöötajate toetusstreik. Esmaspäeval streikima hakanud haridustöötajate toetuseks toimub kolmapäeval Tartus meeleavaldus. (BNS)