Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks augustis võrreldes juuliga 0,9 protsenti ja eelmise aasta augustiga võrreldes 6,2 protsenti. Samal ajal tõusis pärast valeandmeid avalikkuseni paisatud ja seejärel parandatud keskmine palk 5,9 protsenti. Seega läheb elu ikka raskemaks, sest ökonomistide-spetsialistide hinnangul see trend jätkub.
Statistikaamet hoiatas pärast eelmist fopaad igaks juhuks, et need on esialgsed andmed ning seda kiirhinnangut veel täpsustatakse.
Statistikaameti tarbijahindade tiimijuhi Lauri Veski sõnul tõusid esialgsel hinnangul augustis hinnad kõikides suuremates valdkondades.
Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles, et nii kuu kui aasta hinnatõus on väga kõrged. “Nagu korrigeeritud palgastatistika näitas, kasvasid palgad 5,9 protsenti,” lisas Eamets. “Oht on, et sellel aastal kasvavad hinnad kiiremini kui palgad ehk inimeste sissetulekute reaalne ostujõud väheneb. Kindlasti on see päris valus madalama sissetulekuga sotsiaalsetele gruppidele.”
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla tõdes, et suur hinnatõus on peamiselt järelkaja juulikuisest käibemaksu tõusust.
“Juulis tõusid hinnad käibemaksu kahe protsendipunktisest tõusust hoolimata vaid 0,5 protsenti. Kuigi osade kaupade ja teenuste puhul tõsteti hinda kohe, siis teiste puhul oli näha seda, et hindade tõstmist lükati edasi ja pigem hajutati hinnatõus üle pikema aja. Nii kõrge hinnatõusu taga on aga oodatavalt ka muid ajutisi tegureid, mis meie hinnadünaamikat kuust-kuusse mõjutanud on,” lisas Uusküla.
“Hinnatõus on jätkuvalt Eestis puuduva majanduskasvuga koos probleem number üks. Hinnatõus on ka faktoriks, mis majanduskasv hoogu sisse ei saa,” märkis Uusküla.
Veidi alla kuueprotsendine palgatõus, millest tuleb maksta suurem tulumaks võrreldes eelmise aastaga, ei kata kuidagi hinnatõusu ning tarbimiseks ning säästmiseks jääb vähem raha kätte, ütles Uusküla.
Allikas: https://www.err.ee/1609786113/kiirhinnang-augustis-tousid-hinnad-aastases-vordluses-6-2-protsenti