24.03.2023
Kui keegi arvab, et saab tänase maaelu bussidele üles ehitada, siis on tema plaanid küll kahtlased.
Seni on üritatud näidata Eestit kui edukat Euroopa riiki, paraku on Kaja Kallase juhtimise ajal meist elatustasemelt isegi Leedu ette läinud ja vajume vaikselt keskmike hulgastki läbi.
Eesti oli Euroopa Liidu statistikaameti esialgse hinnangu kohaselt 2022. aastal elanike ostujõu pariteedi (PPPs) alusel EL-is suhteliselt rikkuselt 17. riik, Eesti elanike elatustase on 13 protsenti madalam EL-i keskmisest.
Eurostati kiirhinnangu põhjal oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) ühe elaniku kohta hinnataset arvestades 2022. aastal 87 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. 2021. aastal oli see 89 protsenti EL-i keskmisest.
Viimati liitunud liikmesriikidest on Eestist kõrgema elatustasemega isegi Leedu (16. koht), samuti Tšehhi (15.), Sloveenia (14.) ja Küpros (13.).
Euroopa Liidus on kokku 27 riiki.
Arvutuslikult kõige kõrgema ostujõuga olid Luksemburgi (261 protsenti EL-i keskmisest) ja Iirimaa (234 protsenti) elanikud. Kõige vaesemad olid Bulgaaria (59 protsenti keskmisest), Slovakkia (67 protsenti) ja Kreeka (68 protsenti).