Seda, mis Eestit ja Euroopa Liitu Venemaa ja Nõukogude Liiduga sarnaseks teeb, on üha rohkem. Üks ühine omadus on neil see, et rahvast ei taheta lasta vabalt valida.
Eesti ja Venemaa on ühed vähestest vasakpoolsetest riikidest, kus toimuvad e-valimised. Venemaal on need piiratumas ulatuses, presidendi- ja kohalikel valimistel tulid e-hääled peamiselt Moskvast ja Peterburist ning e-hääletas ka Putin ise, kuid riigiametnikud kurtsid, et neilt nõuti just e-hääletamist. Ju siis olid asjad sealtkaudu paremini kontrolli all.
Venemaal valitakse presidendiks alati Putinit. Eestis on asjad pisut demokraatlikumad, meil valivad tagatoad, mitte ei ole aastaid Kaljulaid või Karis. Aga rahvas ikkagi riigipead ei vali, see toimub poliitiliste võimumängude raames, mis sisuliselt tähendab putinlikku süsteemi. Euroopa Liitu valitseb näiteks Ursula von der Leyen, keda samuti eurooplased ei vali, aga kes putinlikult juba teises ametiajas on ning võimu üha enam enda kätte kogub.
Kui Rumeenia valis presidenti ja võitma kippus “vale” inimene, tühistasid ekskommunistidest “euromeelsed” kohe esimese vooru tulemuse. Ungaris aga kukutasid võimule tulnud Brüsseli-meelsed kohe ka presidendi, sundides ta ametist lahkuma. Orkestreeritud võimupöörded on euroliidus juba tavalised. Poolas lubas Brüssel külmutatud eurorahade vabastamist, kui poolakad valivad äärmusliberaalse Kodanikeplatvormi – ja nood lasid enda ära osta.
Eesti parlamendivalimised on juba ammu farss. Kõigepealt kukutas kaporatuur võimupöördega ainsa rahvusliku valitsuse Eestis. 2023. aasta Riigikogu valimised olid demokraatiale näkkuoksendamine – Lehtme vargusskandaali varjati viimse võimaluseni, et kõige äärmuslikum poliitprojekt ikka parlamenti pääseks; kõige rahvusmeelsema erakonna mainet kahjustati väljamõeldud Prigožini-skandaaliga, mis pärast valimisi ise haihtus; ning Reformierakond sai võimule, sest varjas oma maksutõusuplaane, mida tunnistas ka Kaja Kallas ise – et muidu poleks nad hääli saanud.
Mida aeg edasi, seda segasemaks, ebademokraatlikumaks ja putinlikumaks Eesti valimised muutuvad. 2027. aastal tuleb eriti valvas olla, saamaks uuskommunistlikud jõud võimu juurest minema kihutada ja asendada rahvusmeelsetega.
Uued Uudised