Eesti võiks Poola liitlane olla mitte ainult sõjaliselt, vaid ka poliitiliselt

Poola käib Eesti õhuruumi valvamas, meie omakorda aitame neid hübriidsõja tõrjumisel, liitlassuhted oleks justkui paigas, aga kahjuks ei toeta Eesti Poolat poliitilises plaanis ja see võib paljutki ära rikkuda.

BNS vahendab: Poola kaitseminister Mariusz Błaszczak tänas Eesti kaitseväelasi, kes on alates eelmisest nädalast toetanud Poolat riigivastase hübriidrünnaku tõrjumisel ja võitluses Valgevene kaudu toimuva ebaseadusliku migratsiooniga.

„Ma soovin tänada Eesti kaitseväelasi, kes külg külje kõrval koos Poola sõduritega kaitsevad Poola-Valgevene piiri ja hoolivad Euroopa Liidu ja NATO julgeoleku eest,” vahendas kaitseväe peastaap Błaszczaki sõnu. „Poola on kaitstud, Euroopa Liidu ja NATO idapoolne külg on kaitstud.”

Poolasse saadetud Wisenti suurus on ligi 70 inimest, kelle seas on reservväelasi, ajateenijaid, tegevväelasi ja tsiviilteenistujaid. Eestlased täidavad Poola poolt püstitatud toetavaid ülesandeid ning jäävad Poola aasta lõpuni.

Poola on Eestile oluline liitlane ja koostööpartner nii kahepoolselt kui ka NATO-s. Poola üksused on regulaarselt osalenud kaitseväe iga-aastasel õppusel Kevadtorm ning Eestist on sel aastal Poolas koostööõppusel osalenud õhuväe õhuseiredivisjoni mobiilse radariposti meeskond. Lisaks panustab Poola õhuvägi oma lennukitega Balti riikide õhuturbemissiooni ja Poolas, Szczecinis asub NATO Kirdekorpuse staap, mis on valmis täitma Põhja-Atlandi Organisatsiooni artikkel 5 käivitamisel sellest tulenevaid kollektiivkaitse ülesandeid Balti riikides ja Poolas.

Kaitsevägi on eelnevalt meie regioonis Valgevene hübriidrünnaku tõrjumiseks eraldanud Leedule 100 kilomeetrit lõiketraati riigipiiri tugevdamiseks ja toetanud Leedut sõjaväepolitseinike ning mehitamata lennuvahendite meeskondadega.

Nagu näha, toimib sõjalis-poliitiline koostöö lausa ideaalselt – kui aga Brüsselis lähevad jutuks sanktsioonid Poola ja Ungari vastu, hiilib Eesti kohe vaikselt Poola selja tagant minema.

Ometigi on Poola teinud väga asjalikke otsuseid, mis vajaksid ka Eesti toetust. Nii jättis Poola sulgemata kivisöel põhineva Turowi energiakompleksi, mis tänavuse külma talve ja kõrgete energiahindade juures oli väga mõistlik. Poola sai mõistlikkuse eest Euroopa Komisjonilt ränga trahvi kaela, kuid see näitab ka Eestile, et Poola teeb õigeid asju.

Teine moment seisneb migrantide tõrjumises – kuigi Poola saab selle eest Brüsseli vasakliberaalidelt tuld ja tõrva kaela, on see ometi õige tee, sest kui hakata migrante vastu võtma, nende taotlusi menetlema ja siis üritada neid tagasi saata, siis lõpeb asi nagu migrandilaagreid täis Kreekas. Pealegi on just see Lukašenka hübriidsõja eesmärk, uputada Lääne-Euroopa migrantide alla.

Poliitika on selline, nagu ta on – Eesti liberaalsete valitsuste poolt aetav poliitika aga on kahekeelne, sest reaalne kaitsealane koostöö asendub poliitilisel tasandil mittemõistmisega ja seda just Eesti poolt.

Jüri Kukk