30.03.2022
Juba vanasti öeldi, et idast ei tule midagi head. Pilt on illustratiivne.
Lõuna-Eesti Postimees kirjutab loo Ukraina põgenike vastuvõtust Võrus, kuhu need saabuvad Venemaa kaudu – kuidas Eesti riik lubab sellist olukorda, et laseb idanaabril protsessis osaleda, ja mida see kaasa toob?
Neljapäeval jõudis Võru linnavalitsuse Ukraina sõjapõgenike koordinaatori Andy Karjuse sõnul hääletades ja rongidega Võrru ka üksik noormees, kellel oli selge siht minna edasi Saksamaale, kus teda Bremeni lähedal oodati, vahendab Lõuna-Eesti Postimees.
“Noormees sai kõigepealt Harkivis ühe taksojuhiga kaubale, kes ta 200 dollari eest Venemaa piirile viis,” kirjeldas Karjus noormehe teekonda. “Sealt sai ta järgmise autoga Venemaale Belgorodi, kust sõitis rongiga edasi Peterburi ning sealt teise rongiga Pihkvasse. Pihkvast tuli mees bussiga Luhamaale, sealt edasi hääletades Võrru.”
“Noormees” tuli sõdivast Harkivist takso ja pöidlaküüdiga Vene linna Belgorodi? See jutt ei haaku kuidagi rindeteadetega sealtkandist.
Neljapäeva õhtul oli vaja tegeleda ukrainlastega, kes jõudsid Võrru omal käel Venemaa kaudu. Nad ootasid Magaziini parklas edasiliikumise võimalust või ööbimiskohta.
“Kokku oli tegu kaheksa auto ja kolmekümne ukrainlasega, kes tulid omaalgatuslikult Venemaa kaudu ja jõudsid ilma suuremate eelteadmisteta Võrru,” rääkis Karjus. “Viis autot olid seejuures jõudnud läbi Koidula piiripunkti Võrru, kolm aga tol hetkel jäänud veel Luhamaa piiripunkti toppama.”
Selline ukrainlaste migratsioon Ukrainast läbi Venemaa Eestisse (ja edasi Läände) on igal juhul imelik, sest need inimesed lähevad kodumaalt kõigepealt agressorriiki ja siis edasi Läände. Venemaa ei tohiks selles protsessis mingil juhul vahendaja olla ja sealtkaudu tulijad ei ärata mingit usaldust.
Mis toimub Eesti idapiiril ja kuidas saab riik soodustada migratsiooni agressorriigi kaudu?
Huvitav on veel üks moment – “Kavas on paigutada ligi 50 põgenikku Jussikese lasteaeda ja Pargikodu sotsiaalmajja.” Aga omad inimesed, omad lapsed?