Eestil on vaja plaan B-d. Vol. 2

Mäletate seda skepsist NATO abi ja jõudluse suhtes, mida EKRE mõne aasta eest väljendas? Mäletate seda „plaan B-d“, millele Mart Helme juba 2019. aastal viitas? Kindlasti mäletate. Sest selle ümber kukuti kõvasti lokku lööma. Siis kindlasti mäletate ka seda seakisa, et kuidas te julgete meie liitastes kahelda. Ja kuhu me täna oleme jõudnud? Lugege Postimehest!

Siin polegi midagi parastada, aga kõik need kohalikud „eksperdid“ ja „spetsialistid“, kes lihtsalt suusoojaks ja harjumusest EKRE-t tavatsevad sõimata, võiksid tõde emotsioonidest eraldada.

Nimelt NATO Euroopa vägede ülemjuhataja on avaldanud muret Balti kaitseolukorra pärast. Nüüd lõpuks julgeb keegi välja öelda, et „kuningas on alasti“ – idapiiri taristu pole mõeldud sõjalise operatsiooni tõkestamiseks, NATO vajab „Balti valli“ (loe: plaan B-d).

Selle analüüsi autoriks on Meelis Oidsalu. Ta kirjutab: „NATO kõrgeim sõjaväelane, Ameerika Ühendriikide kindral Christopher Cavoli lahkas selle aasta jaanuaris Rootsis toimunud julgeolekukonverentsil avalikult ja otsekoheselt Balti riikide sõjalise kaitse peamist probleemi. Selleks on siinse sõjatandri geograafiline kitsusest ja isoleeritusest tulenev aja- ning ruumihäda, mis meid sõja puhkedes tabab.“

Ta lisab, et Eestit, Lätit ja Leedut on sõja puhkedes keeruline tugevdada ja varustada ning meie kaitsevägedel pole rünnaku korral eriti kuhugi taganeda. Balti rahvad on oma riigi kaitsel surutud mere ja vastase vahele.

Meenutagem nüüd tollase siseministri Mart Helme ümber tekitatud skandaali, kui ta 2019. aastal ütles Soome ajalehele, et Eesti valitsus on alustanud kaitsepoliitilise varuplaani koostamist juhuks, kui NATO ei suuda Balti riike kaitsta.

Küsimusele, kas NATOst piisab Eesti iseseisvuse säilitamiseks, vastas Helme: “Eestile on Venemaa alati oht. Ja see sõltub sellest, milline valitsus seal Venemaal on. Sellel on kaks poolt. Üks on see, et kui seal diktatuur, selline karm režiim, see näitab, et seal on selline sõjaline oht. Kui seal on demokraatlik valitsus ja tuleb viisavabadus Venemaa ja Euroopa Liidu vahel, siis tähendab see, et Eesti ujutatakse venelastega üle. See on meile eestlastele teistsugune oht. Nii et Venemaaga on alati keeruline olukord. Mis nüüd puutub NATOsse, siis ma ei taha öelda, et Macron kõneleb sajaprotsendiliselt õigust. Et NATO on ajusurmas. Aga selge on, et NATO-s on probleeme ja kui me oleme toetanud oma julgeoleku NATO-le, siis me vaatame väga teraselt, mis seal juhtub.
Nüüd tuleb Londonis NATO tippkohtumine ja me eile valitsuses valmistusime selleks kohtumiseks ja me vaatame, mis seal juhtub ja me töötame nii öelda plaani B kallal. Ehk mida siis Eesti teeb, ja mitte ainult Eesti, vaid ka teised Balti riigid, kui Macron tõesti on kõnelenud tõtt.”

Hiljem riigikogu infotunnis vastas Helme saadikute küsimustele selle kohta, et Eestil on vaja plaan-B-d, et see on šokiteraapia: “Maailm muutub, aga mul on tunne, et siin saalis liiga paljudele ei jõua see kohale.”

“See, mida Mart ütles mõni aasta tagasi, et Eestil on NATO kõrvale vaja plaan B-d, see karjub meile näkku,” kordas ka Martin Helme 2021. aastal intervjuus Hans H. Luigele.

Loe lisaks:

https://arvamus.postimees.ee/7858842/fookus-balti-riigid-satuvad-soja-korral-ajahatta