Eestis on lastevastasus saanud riiklikuks poliitikaks, mille otsene näide on suurperedelt raha äravõtmine valedevalitsuse poolt. Peaminister Kaja Kallas juhib isiklikult kampaaniat, mille kohaselt naised ei tohtivat olla “jalgadega sünnitusmasinad” ning laste vastu on ka üha süvenev abordikultus.
Hästi, otsuseid teevad inimesed, kuigi nendegi ajud on sageli ära peedistatud selliste väidetega, nagu oleksid lapsed “kliimatapjad”. Aga tänased lastevastaste otsuste tegijad ei mõista, kuivõrd vastikus revolutsioonis nad osalevad.
Paljud tänased 20-30-aastased on otsustanud, et nad lapsi ei saa, seda nii naised kui mehed, sageli koos, aga ka naised kui sünnitajad üksi. Mõned teevad selle otsuse kliima nimel, teised ei taha last ebaturvalisse maailma tuua, kolmandad tahavad karjääri teha, neljandad lihtsalt vabad olla… neid ei ole vähe ja neid tuleb aina juurde.
Noorus läheb ruttu mööda, ka keskiga. Vaatasin kurikuulsa Mikk Pärnitsa vanust, “neiu” on juba 38 aastat vana, minikleit enam ei sobi. Nali naljaks, aga järgmised põlvkonnad on tulvil inimesi, kes ei tea ega saagi teada, mida tähendab lapse saamine ja kasvatamine – ega laps ei ole ainult kakased Pampersid ja pidev röökimine, laps on ennekõik armas olevus, kes teeb kalli-kalli ja ütleb “emme” või “issi”.
Siiani on põlvkondades olnud vähe inimesi, kel pole lapsi olnud, aga nüüd saab neid olema palju, ja nad määravad endid üksindusse vanaduses, kus karjäär on saavutatud ja raha ehk on ka Reformierakonna maksutõusude järel pisut alles jäänud, aga vanaduses ollakse ihuüksi, halvemal juhul Südametusekodus, kaaslane (kui ta on) lahkub kord…
Paljudes peredes piirdutakse ühe lapsega ja see on samuti üks tugev trend, aga see tähendab, et poeg või tütar ei saa kunagi teada, mida tähendab omada venda või õde, kellega koos mängida.
Need teemad ei ole sugugi nii lihtsad, nagu võib tunduda – see on vastik Revolustioon, sest see muudab täielikult seni aastasadu toiminud ühiskonnakorralduse, juba see, et elu hakkab suunama seltskond, kes ei tea midagi veresugulusest lähtuvast lähedusest, inimestest, kes on kallimad, kui kestahes ümbritsejatest. See on ehtsaim juurte läbilõikamine.
On veel üks moment ja see on samuti aastasadu kehtinud ja toiminud traditsioon – nimelt vereliini edasiandmine. Lastetus tähendab peatset arvukate vereliinide ja sugupuude hääbumist ning kadumist. Tundub uskumatuna, et eesti rahvas enam sellele ei mõtle. Ja kui pole lapsi, siis pole ju ka suguvõsalt edasi kandunud talu või siis karjääri abiga soetatud uhket kaasaegset maja kellelegi pärandada.
Eestis juhivad seda võigast Revolutsiooni just praegused võimulolijad ja neid järgib mass äralollitatuid, nagu see noor ja ilus neiu, kes ütleb sotsiaalmeedias levivas Tik-Toki-postituses, et inimkond peaks välja surema.
Eesti puhul on jube veel ka see, et kui Lääne-Euroopa jõudis praeguste “uusväärtusteni” pikkamisi, alates 1960. aastate seks- ja muudest revolutsioonidest, siis Eestis on traditsiooniline ühiskond suuresti hävitatud napi kümne aastaga.
Jüri Kukk, toimetaja
Autorilt: selle artikli vahendamisel Facebooki keskkonda EKRE Võimule kõrvaldas tsensuur loo koheselt, seega ei tohi Eesti Vabariigis enam tunda muret lastest loobumise pärast. Eesti Põhiseadus aga ütleb: “Tsensuuri ei ole.”