Eestis kruvitakse üles kommunistlikku võrdsushüsteeriat, sellega ühines ka õiguskantsler

Omal ajal oli kommunistidel deviis, et igaühelt võimete järgi, igaühele vajaduse järgi. Tänases liberaalses hüperkommunismis aga tahetakse võrdsust, kus enam mingit vahet pole, kõik peavad olema üdini võrdsed.

BNS kirjutab: “Õiguskanstler Ülle Madise hinnangul paneb kehtiv seadusandlus gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse õpilase ebavõrdsesse olukorda, kuna ei võimalda gümnaasiumiõpilastele samu tööturutoetusi ja -teenuseid, mis on ette nähtud kutseõppeasutuse õpilastele.

„Kutsekeskharidust omandavale õpilasele tagavad uue töö otsimise ajal sissetuleku töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus. Tema võib saada ka õppetoetust. Samas jääb uut tööd otsiv gümnaasiumiõpilane töötuskindlustushüvitisest ja töötutoetusest ilma ning riik ei maksa talle ka õppetoetust. Gümnaasiumiõpilane saab loota vaid vanemate toele, sealhulgas nende makstavale elatisele, ja lapsetoetusele, millele on õigus ka kutsekeskharidust omandaval õpilasel,” leidis õiguskantsler.

Uued Uudised üritavad õiguskantslerile puust ja punaseks ette teha: kooli gümnaasiumiosa on ette nähtud laiendatud üldhariduse omandamiseks, peamiselt selleks, et astuda edasi kõrgkooli. Selles osas ei ole ette nähtud, et noor töötaks aktiivselt.

Kutsekeskkoolis õpivad noored kindlat ametit ja kinnistavad selle kohe ka töökohal. Näiteks müürsepad lähevad sageli ehitustele ja tegutsevadki ehtsas töökeskkonnas, sageli saavad palkagi.

Ei saa võrrelda Olustvere õppurit, kes istub õpingute ajal traktori roolis, Viljandi gümnaasiumiõpilasega, kelle keskhariduse omandamine möödub suuresti klassides. Kas jõudis kohale, õiguskantsler, või selgitame üle?

Muidugi võiks ka gümnaasiumiõpilastel olla teatud võimalused õpingute kõrval töötada ja seda seadusandluse toel, aga võrdsustada kutsekeskkooli ja gümnaasiumi on rumalus.

Aga kommunismi ehitamine täisvõrdsuse kaudu käib juba üle Eesti, alates salapärastest palgalõhedest kuni õiguskantslerini. Võrdsuspoliitika puhul on vasakliberaalidele südamelähedane ka see, et nii saab alati leida “diskrimineerijaid”, keda rahvavaenlaseks kuulutada ja uus-Gulagi saata.

Viimati nõuti täisvõrdsust perehüvitiste seaduse puhul, kus taheti kaotada vahet sellel, mitu last peres kasvab, üks või viis.

Uued Uudised