05.09.2025
See on ehedaim klikk, mis on Eestis võimu haaranud.
Riigikogu saadik Varro Vooglaid kirjutas neljapäeval sellest, kuidas Riigikogu “kahesajaline” esimees Lauri Hussar tampis ebaõnnestunud erakorralise istungi ajal kõigil töö- ja kodukorra reeglitel – enam ei viitsita sigatsemisele isegi mitte viisakat välimust anda. Või nagu ütleb üks kommentaator: mida vähem on sigulautades, seda rohkem on sigatsemist Toompeal.
Sel nädalal sai alguse uus skandaal kaitseministeeriumis, kus Riigikontroll avastas suure segaduse. Arvata võib, et tagasi ei astu ei peamine vastutaja, kaitseminister Hanno Pevkur, ega üldvastutaja, peaminister Kristen Michal. Eestis poliitikas lihtsalt ei võeta enam vastutust, keegi ei arva, et temal süüd on, ikka “need teised” on süüdi, või kogu kollektiiv ehk otseselt mitte keegi, nagu väitis ministeeriumi kantsler.
Valitsusel pole ühiskonnas praktiliselt mingitki toetust, aga keegi ei kavatsegi võimu juurest taanduda, samas aga ei võeta selle võimu juures endale mingitki vastutust, kui miski halvasti läheb. Ja halvasti on kõigega, rahanduse, majanduse, kaitsevõime, demokraatiaga… Pealtnäha kõrge toetus 2023. aasta Riigikogu valimistel, mis saavutati pettusega, mängiti paari aastaga lihtsalt nulli.
“Tänu” võimust kümne küünega kinni hoidmisele ja vastutamatusele toimuvadki sellised asjad nagu toimusid kaitseministeeriumis, tervisekassas, kliimaministeeriumis, kus rööviti põllumajanduse raha, ja kümnetes kohtades veel. Valitsuse üle puudub igasugune tsiviilkontroll, demokraatiast pole enam midagi järel ja 1939.-1940. aasta iseseisvuse kaotamise stsenaarium on mingis teises variandis täiesti reaalne.
Rahvast sõidetakse üle ju praktiliselt igas asjas, maksutõusude läbiviimisest kuni tuuleparkide ja laskealalaienduste läbisurumiseni. Kümned petitsioonid kümnete tuhandete allkirjadega, mis on rahva uus katse valitsejaid mõjutada, sest parlamentarism enam ei tööta, rändavad sisuliselt kohe prügikasti. Kui rahvas on otsustamisest eemaldatud ja võimurid ebakompetentsed, on katastroof kindlamatest kindlam.
Päris kadunud demokraatia veel pole, seda esindavad veel riigikontroll ja konjunktuuriinstituut, kes toovad Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside sigadusi välja, samas kui näiteks Eesti Pank ja statistikaamet laulavad valitsuse nootide järgi. Pole ime, kui oravate võimu jätkudes esimese kahe riigiasutuse juhid välja vahetatakse.
Reformierakond on loonud ebademokraatliku riigi, kus nemad valitsevad ja kellelgil teisel pole võimalik nende tegevust mõjutada. See on ehe totalitarism, mis on peidetud demokraatiasirmi taha. Eesti Vabariik on ehtne Eesti NSV, kaasaegses maailmas võrreldav Valgevenega. Poliitvange veel pole, aga kui Maris Lauri vihakõneseaduse ja Erkki Keldo homokaitseaduse valmis treivad, sukeldub Eesti samasse maailma, mis Suurbritannias on, ning Liisa Pakostal tuleb Eesti poliitvangid kusagile Moldovasse edasi smugeldada, sest siin on rootsimoslemid ees.
On uskumatu, et kõige selle juures julgeb Stenbocki maja veel Gruusiat ja Ungarit sõimata.
Ei maksa sõnu häbeneda, praegune Eesti valitsus tuleb kiiremas korras kukutada, kasvõi tänavatel, sest demokraatlikud hoovad on nad sisuliselt hävitanud. Muidu leiab Eesti ennast 1940. aasta olukorrast, kus iseseisvus sureb ise välja, sest riigivõim on selleks tee avanud.
Uued Uudised