05.07.2022
Perekond Kallase võimuhaaramine võtab üha selgemaid jooni.
Praeguse valitsuskriisi raames on kummaline ja nördimapanev see, kui rahulikult suhtuvad ühiskond, poliitikamaastik ja justiitssüsteem Kaja Kallase ebaseaduslikesse vangerdustesse. Ainult rahvuskonservatiivid on toimuva hukka mõistnud ja viimastel päevadel lisandub teisigi, näiteks endine õiguskantsler Alar Jõks, praegune aga vaikib ja president teeb näo, et midagi hullu polegi veel lahti.
Reformierakond asus kohe võimule pääsedes demokraatiat ja poliitilist süsteemi lammutama. Kõigepealt võeti uude valitsusse kaporatuuri võimupöördega kukutatud valitsusest selle kõige patusem osa, Keskerakond. Muide, too valitsus pidi olema justkui liberaalide triumf, päikesetõusuvalitsus, aga napilt pooleteise aasta pärast reetis Reformierakond teise ALDE-partei täiega. Sotsid ja Isamaa peaksid oma läbirääkimispartneri juudalikkust juba teadma, aga võim on liiga magus, et sellisest kaasteelisest keelduda.
Peaminister Kaja Kallas asus Stenbocki majja pääsedes kohe ülbitsema – kui ta veel 2020. aasta detsembris nõudis tollase peaministri Jüri Ratase kohest Riigikogusse ilmumist, siis ise teatas ta valitsusjuhina, et ilmub rahvaasemike ette siis, kui ise soovib. Tema arrogantsust sai pidevalt näha valitsuse infotunnis Riigikogus, kus ta ründas, sõimas ja süüdistas saadikuid, selle asemel et ise aru anda. Täiesti enneolematu on ka see, et Kaja Kallas nõudis valitsuse lagunendes Riigikogu esimehe tagasiastumist – jah, poliitiliste jõujoonte muutudes vahetub ka Riigikogu juhatus, aga selline asi pole peaministri nõuda.
Praegu toimuv on Eestis enneolematu – koalitsioonivalitsusena alustanud ja sellena Riigikogu mandaadi saanud Reformierakond ja Kaja Kallas puksivad lihtsalt võimupartneri välja, valitsevad edasi pooliku valitsusega ja otsivad teistest erakondadest uusi ministreid. See on nii ebaseaduslik, amoraalne kui ka kõiki poliitilisi traditsioone eirav käitumine – uue koalitsiooni moodustamiseks tulnuks ennekõike kogu kabinetil tagasi astuda. Praegu aga toimub see, mille kohta ütles Alar Jõks, et valitsuse vahetust etendatakse ministrite vahetusena.
Reformierakond on Eesti poliitilist süsteemi hävitamas ja on tõesti ülimalt imelik, et ühiskond sellele kuidagi ei reageeri – aga ta ei reageeri ka näiteks Eesti 22-protsendilisele inflatsioonile, samas kui Euroopa Liidu keskmine on 8,1. President Karis on üles näidanud kas ääretut selgrootust või siis truudust Reformierakonnale. Õukonnameedia aga kiidab Kaja Kallast selle eest, et too hoiab seitsme ministri palka kokku.
Konstantin Päts tegi 1934. aastal korraliku riigipöörde, Reformierakond aga viibi läbi hiiliva. Lõpptulemus tuleb ilmselt sama – kui 1939. aastal tuli baasileping ja siis vabariigi kukutamine, siis praegu demokraatiat lammutav Reformierakond sillutab teed Putini “sõjalisele erioperatsioonile.”
UU