Esmaspäeviti on Riigikogus pärast istungit nn vaba mikrofon ja sel korral kasutas EKRE saadik Anti Poolamets seda ära rohepöördest rääkimiseks.
Anti Poolamets: “Täna oli selle koha pealt hea päev, et me üle pika aja jälle tegelesime rohepöörde debatiga. Isegi minister tuli siia pulti tagasi ja debateeris, õigustas oma seisukohti. Olukorras, kus meil on sedavõrd suured investeeringud välja minemas, sedavõrd suured otsused tulekul, sedavõrd suur torm ka rohepöörde vallas maailmas toimumas, oleks seda debatti vaja kordi ja kordi rohkem.
Ja nagu täna käis läbi, et nii suured energeetikaotsused tuleks langetada siin saalis või hoopis rahvahääletuse teel, sest see hakkab meid mõjutama aastakümneid, see mõjutab iga majapidamist, iga ettevõtet, ka Riigikogu, kus vahepeal lambid ära kustutati koridorides, oli mingisugune uus elektritarbimise režiim, olime äkki vaeseks jäänud. Nii et kõik jõuab ka siia majja, paraku, nii nagu sooneutraalsed tualetid jõuavad siia majja. Kõik, igasugused eksperimendid tungivad siia edasi.
Minister Sutt ütles, et tema on suur looduse sõber, noh, nagu regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terras peab end põllumajandusasjatundjaks, sest ta on lehma poegimise juurde sattunud. Looduse sõbraks võib ju igaüks end pidada, kes jooksmas käib, naudib ilusaid vaateid ja käib suusatamas, jooksmas. Aga tegelikult ei ole rohepööre loodussõbralik. Ainuüksi tuugenitööstustega kaotatakse suurtel maa-aladel loodusmaastik, rääkimata pärandmaastikest, ja asendatakse inetu tööstusmaastikuga. Just need kandid, mis on olnud puutumatumad Eestis. Just need lähevad löögi alla. Sinna, kuhu inimesed on jäänud ilusa looduse pärast ja kuhu nad on läinud ilusa looduse pärast. Selliseid alasid kaotame me kümnete tuhandete hektarite kaupa.
Brüsseli rohepööre, mida praegu üha jõulisemalt ellu viiakse, variseb USA-s elluviidava globalismivastase poliitika ja muidugi ka pettunud Euroopa Liidu liikmesriikide valijate surve all varem või hiljem kokku. Kui maailma võimekaim tööstusriik USA näol juba väljus Pariisi kliimaleppest, siis me võime öelda, et rohepöördega on peatselt kõik. Ja USAID-i kaudu rahastatud globalistlik roheideoloogia sai niivõrd tugeva hoobi, et ta enam ei toibu.
Ja mis me näeme? Euroopa on muutunud saareks. Hiina avab iga nädal uue söejaama. USA konkurentsivõime paraneb hüppeliselt. Naftahinnad langevad, mis annab löögi ka Putini sõjamasinale. Tootlikkuse lõhe USA ja Euroopa vahel käriseb üha suuremaks. Mässu on alustanud Euroopa autotootjad ja samasugune rahulolematus on põllumajanduses läbi surutava totalitaristlikku laadi rohepöördega.
Loomulikult tulevad mõistlikud inimesed järjest ja järjest Euroopa riikides võimule ja lõpetavad loodusvaenuliku rohepöörde ära. Ja mida siis meie saame teha? Tuleb Eestis lõpetada võlts rohepööre ära. Ja ainuke erakond, kes seda suudab, on EKRE. Aga me ei tohi olla viimased, kes jäävad põlevasse majja. Maja on vingu täis ja kui me sinna uimasena vedelema jääme, siis me oleme tõesti viimased Euroopa kõige kallima elektri tarbijad. Targemad riigid juba teevad otsuseid, et meile aitab.
Ja mida ma tahtsin veel märkida: Erkki Keldo hoiatas omavalitsusi, et neilt tuleb sõnaõigus üldse ära võtta, kui nad ei vii riigi tahtel, koalitsiooni tahtel piisavalt palju tuugeniparke läbi, kui nad ei suru neid jõuga oma rahvale peale. See on üks näide sellest, milline on pseudodemokraatia. Ja veel kord, Rootsi kogemus on näidanud, kuhu see kõik viib. Seal on tuuleenergiasektor olnud seitse aastat järjest kahjumis, keskmine miinus 35%, vaatamata dotatsioonidele. Ja sama ootab Eestit, kui me laseme end paljaks riisuda.”